Katri Raik | Narva hariduse keel ({{commentsTotal}})

Katri Raik
Katri Raik Autor/allikas: ERR

Keskerakonna Ida-Virumaa juhtfiguurid on tülis. Mihhail Stalnuhhin pooldab venekeelset kooli, ilmselt ka venekeelset gümnaasiumi, aga lisaklausliga, et seal toimuks intensiivne ja edukas eesti keele õpe. Yana Toom on rahul riigigümnaasiumi loomise ideega, viidates, et nii saab Narva kaasaegse õppekeskkonna, seda vähemalt gümnaasiumiõpilastele.

Oma väitega on Yana Toom põhimõtteliselt nõus gümnaasiumis rakendatava süsteemiga (60 protsenti õppetööst peab olema eesti keeles ja 40 protsenti võib olla vene keeles).
 
Sellise mudeliga on muide nõus ka Narva gümnaasiumiõpilased, kellest valdav enamus (86 protsenti) toetas 60/40 mudelit, mille puhul gümnaasiumi lõpetades tuleb sooritada eesti keele eksam tasemel B2. Linnas ei leidnud toetust mitme Tallinna kooli soositud mudel (venekeelne gümnaasium, aga eesti keele eksam õpingute lõpul tasemel C1).
 
Mille vastu siis Mihhail Stalnuhhin sõdib ja kuidas saame Narva volikogu kolleegi aidata? See on keeruline, sest kahjuks Stalnuhhin vassib. Kõigepealt hirmutab ta, et riigigümnaasiumis kaob 60/40 õpe ära ja kõik peavad õppima ainult eesti keeles. See nõuaks seaduse muutmist, mis ei ole realistlik. Praegune mudel 60 protsendiga eesti keele kasuks juba ongi seaduse järgi eestikeelne õpe ja selle reegli karmistamine ei ole mõistlik. Seda ka ei juhtu, sest paraku pole meie koolide eesti keele õpe piisavalt efektiivne, et isegi B2 taseme keeleeksam oleks kõigile jõukohane. Eestis tervikuna saavutavad keskkooli lõpuks selle taseme vaid pooled noored.    
 
Stalnuhhin on paraku eksiteel ka väites, et mujal kui riigigümnaasiumis saavad edaspidi õppida vaid eesti noored. Nimelt on Narva linna ja haridusministeeriumi kokkuleppes kirjas, et 20 protsenti gümnaasiuminoortest saab edaspidi õiguse õppida väljaspool 2022. aastal avatavat riigigümnaasiumi. Otsust, et need on eesti noored, ei ole, ehkki enamusele eestikeelsest kogukonnast on see variant vägagi meeltmööda. Lihtsalt selleks, et hoida eestlust Narvas.
 
Samas võidakse Narvas sama edukalt teha erand hoopis linna kõige tugevamale gümnaasiumile, Keelelütseumile, mis järgib edukalt ning kisa ja kärata 60/40 mudelit.
 
Seega on tegemist puhtalt poliitilise küsimusega, kus hariduse kvaliteet ja noorte huvid kindlasti esiplaanil ei ole. Eesti ja Narva tulevik on mitmekeelne haridus, kus on koht nii eesti, vene, inglise kui ka teistel keeltel. Just sellist haridust tahavad noored ise. Kui vähegi võimalik ja kogukonnad arvulises tasakaalus, tuleks proovida ühes koolis koos õppimist, teineteiselt õppimist. Euroopa kogemus näitab mitmekeelse hariduse edu.
 
Mida soovitada heale kolleegile Mihhail Stalnuhhinile? Mina oleksin juba 10 aastat tagasi asunud tema asemel looma Narva venekeelset eragümnaasiumi. Õppetöö oleks seal valdavalt venekeelne, riik toetaks gümnaasiumi pearahaga. Tõsi, leida tuleb kooliruumid. Aga vahest leidub ka investor. Kohalik omavalitsus saab eraldada tegevustoetust.

Ainus halb lugu on see, et Narvas juba on üks erakool, Narva Vene Õigeusu humanitaarkool, väga väikese õppijate arvuga kool, mis rakendab gümnaasiumis eestikeelset õpet, nii nagu seda teevad ka eragümnaasiumid Tallinnas. Seega on ring siiski täis: 60 protsenti eesti keeles ja 40 protsenti teistes keeltes on Eestis põhimõtteliselt omaks võetud.

Siit jääb üle liikuda edasi selle juurde, kuidas gümnaasiumiharidust neis oludes parandada. Ja parandamist vajavat on. Ka Narvas. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: