Erik Gamzejev | Valitsuse "töövõidud" ehk kroonlühtri asemel küünlajalg ({{commentsTotal}})

Praegune võimuliit püüab jätta avalikkusele muljet töövõitudest ka nendel puhkudel, kui sisuliselt on tegu taganemisega esialgsetest kokkulepetest ja plaanidest, osutab Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

2016. aasta novembris riiki tüürima asunud Keskerakonna, IRLi ja sotside võimuliit pani koalitsioonileppesse kirja Ida-Virumaa jaoks kaks murrangulisi muutusi tõotavad asjad: sisekaitseakadeemia ületoomise Tallinnast Narva ja Ida-Viru investeeringute programmi koostamise.

Kindlas kõneviisis lubatud sisekaitseakadeemia ületoomise plaani osas andis võimuliit vähem kui aasta pärast alla. Selle asemel et tunnistada oma valearvestust ja saamatust lubatud asi ära teha, hakati puru silma ajama, et sisekaitseakadeemia toomise all mõeldigi kolledži rajamist. Pealegi olevat ühe ühiselamu, ujula ja lasketiiru rajamine Narva just see, mis Ida-Virumaa jaoks veel parem kui terve sisekaitseakadeemia.

Ida-Virumaa programmiga on lood olnud veelgi segasemad. Vahetult pärast koalitsioonileppe sõlmimist ütles sotside liider Jevgeni Ossinovski, et investeeringute põhimõtted saavad paari kuuga paika ja programm läheb kohe käima. Sel ajal IRLi esimees olnud Margus Tsahkna rääkis Põhjarannikule, et Ida-Viru programmi osas ei taheta ajada mingit udujuttu, vaid võtta ette need asjad, mida tõepoolest suudab koalitsioon vähem kui kahe ja poole aastaga ära teha. „Et see oleks rahaga kaetud ja seda oleks võimalik ellu viia,“ sõnas Tsahkna tookord.

Nüüd on poolteist aastat möödas, aga Ida-Virumaa programmist pole veel ükski tegevus käima läinud. Ministeeriumides alles murtakse pead, millistel tingimustel näiteks ettevõtlust Ida-Virumaal toetada. Ministritelt on tulnud selle programmiga seoses vaid väga palju vastuolulisi signaale, mis on kütnud üles kõikvõimalikke ootusi, ent millele pole siiani järgnenud tegusid. 

Tänavu veebruaris teatas valitsus, et kiitis lõpuks heaks Ida-Viru programmi lisameetmed, mis peavad „elavdama piirkonna majandust, arendama linnaruumi ja toetama tööhõive kaudu sissetulekute suurendamist“.

Aprillis, vahetult pärast riigieelarve strateegia läbirääkimiste lõppu, nimetas peaminister Jüri Ratas suuremate õnnestumiste seas lisaraha leidmist Ida-Viru programmi jaoks. Valitsuse dokumendis kirjapandult on see raha mõeldud piirkonna rahvastiku kiire kahanemise peatamiseks, noorte osatähtsuse suurendamiseks ja ettevõtlusaktiivsuse tõstmiseks.

Kui Põhjarannik hakkas uurima, kui palju siis aina täiendavate „rahaleidude“ tulemusel Ida-Viru programmi raha juba on kuhjunud, selgus üllatuslikult, et jutt käib vaid umbes viiest miljonist eurost aastas. Võrreldes sellega, mida võimuliidu juhtfiguurid varem avalikkuse ette paiskasid on tegu oluliselt väiksema summaga, 

Terve eelmine aasta kulus vaidlustele, kuidas suunata Ida-Viru programmi püsivaks rahastamiseks piirkonna põlevkiviettevõtete makstavatest saaste- või ressursitasudest 10-20 miljonit eurot aastas. Kui nüüd kolme võimuerakonna juhid Sagadi mõisas riigi eelarvestrateegiat neljaks aastaks paika rihtisid, ei tulnud ressursitasude suunamine Ida-Viru programmi isegi enam jutuks. 

Et Ida-Viru programmiga mitte päris narri seisu jääda, planeeritigi selleks riigieelarvest igaks järgnevaks aastaks ligikaudu viis miljonit eurot. Sellest rääkides toonitas peaminister, et tegu on lisarahaeraldusega. Sellise retoorika põhjal võiks eeldada, et niigi täis jäätisetopsile pani valitsus veel kulbiga lisaportsu otsa. Tegelikult tuli välja, et selles topsis polnudki enne suurt midagi. 

Siinkohal võiksid ju optimistid ja pessimistid pikalt arutleda selle üle, kas klaas on pooltühi või pooltäis. Nimetatud juhul täpsemalt öeldes tegelikult siis kas veerandtäis või kolmveerandtühi. Ida-Virumaa võiks ju parteile ja valitsusele tänulik olla, et vähemalt viis miljonitki on tulemas. Ikka parem kui mitte midagi. Kuid 5 ei ole 20 ning seda töövõiduna esitleda on pehmelt öeldes mage ja silmakirjalik. Seda enam, et isegi rahandusministeeriumi poolt oli esialgses kavas järgmiseks aastaks Ida-Viru programmi tegevusi planeeritud 12 miljoni euro eest.   

Jüri Ratas oleks võinud otsekoheselt öelda, et kahjuks ei õnnestunud terve aasta jooksul murda vastuseisu keskkonnaministeeriumi ametnike seas, kes polnud nõus loovutama keskkonnatasude osalise jaotamise õigust, ja ühtegi paremat plaani Ida-Viru programmi rahastamiseks välja mõelda ei õnnestunud. Eesmärgid ja soovid olid suured, aga näete, ei tulnud päris nii välja, nagu tahtsime. Püüdke leppida viie miljoniga. See oleks olnud pettumus, kuid tegu olnuks ausa ja mõistetava selgitusega. 

Paraku pole poliitilises retoorikas loosunglik arvudega manipuleerimine sugugi erandlik. Praeguse valitsuse liikmed on korduvalt rõhutanud, et lisaks Ida-Viru programmile on lähiaastatel maakonda tulemas rohkem kui 200 miljoni euro eest investeeringuid. Kadestusväärselt võimas summa! Aga näiteks 80 miljonit eurot sellest on mõeldud idapiiri tugevdamiseks, mille mõju maakonna heaolu parandamisele või arengule on tagasihoidlik. Arvestades, et idapiiri väljaehitamine kujuneb varem arvestatust oluliselt kallimaks, saab valitsus peagi ilmselt taas raporteerida lisainvesteeringutest Ida-Virumaale.

Kui praegune kolmikliit võimule asus, võis seda pidada Ida-Virumaa jaoks unistuste valitsuseks. Üle 80 protsendi maakonna valijatest hääletas viimastel riigikogu valimistel nende kolme erakonna poolt. Koalitsioonilepe andis lootust, et nüüd hakkab Ida-Viru osas midagi suurt ja murrangulist toimuma. Ent praegu näib, et Ida-Viru peab ka selle valitsuse puhul leppima pigem küünlajala kui kroonlühtriga. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: