Kohtla-Järve eesti kogukonda pahandab riigigümnaasiumi kakskeelseks viimine ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Haridusministeeriumi otsus luua Kohtla-Järve riigigümnaasium kakskeelsena, tähendab, et linna ei jää alles enam ühtegi täielikult eestikeelset gümnaasiumi. See tekitab kohalikus eestikeelses kogukonnas pahameelt, kuna nende sõnul sillutab ministeerium teed ka eestimeelsuse kadumisele Ida-Virumaalt.

Kohtla-Järve riigigümnaasiumi loomise lugu on olnud muutlik - kord lubatakse täielikult eestikeelset haridust, seejärel aga kakskeelset. Inimesed on segadusest tüdinud, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Kui ma alguses olin kindel, et ma jätkan oma haridust siin, Kohtla-Järvel, siis nüüd on tekkinud väga palju teisi mõtteid pähe," tunnistas Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi 11. klassi õpilane Elizabeth Veri.

Veri on südikas Jõhvist pärit neiu, kes tegi üle-eelmisel aastal teadliku valiku astuda gümnaasiumisse naaberlinnas Kohtla-Järvel, et õppida sealses täielikult eestikeelses koolis Järve gümnaasiumis. Kodulinnas Jõhvis on ka riigigümnaasium olemas, kuid seal õpitakse nii eesti- kui ka 60/40 proportsioonis eesti ja vene keeles.

Veel sel aastal seisab ta taas keerulise valiku ees - tema kooli gümnaasiumiosa suletakse ja avatavas Kohtla-Järve riigigümnaasiumis õpitakse küll ka eesti keeles, kuid suurem osa õpiks siiski 60/40 õppekava järgi eesti ja vene keeles.

"Kindlasti see integratsioooniküsimus seal oleks väga suur, sest kui me oleme selges vähemuses, siis meil on raske hakata suhtlema. Kindlasti kõlaks kooli peal rohkem vene keel ja üritused oleks ka kakskeelsed. Just see hirm ongi selles, et see eesti kultuur ja eestimeelsus kaovad siin," rääkis Veri.

"See on ikka täielikult eestikeelse kooli lõpp Kohtla-Järvel. Siin võib ju serveerida seda ühe nurga alt ja teise nurga alt. See eestikeelne gümnaasium, mis suutis nõukogude ajal olla eestluse saareks Kohtla-Järvel, kaob sellest sügisest valitseva erakonna ja haridusministeeriumi tahtel kaob ära. See on nagu punane joon, kust enam tahapoole astuda ei tohiks ja ometigi seda tehakse," kommenteeris Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi vilistlane, Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejev.

Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi lapsevanem Mare Roosileht ei mõista, miks teatas haridusministeerium jaanuari alguses, et loodav Kohtla-Järve riigigümnaasium tuleb täielikult eestikeelne, seejärel võeti sõnad tagasi ja lõpliku otsuse tegi haridusminister Mailis Reps teatavaks sel nädalal - Kohtla-Järve gümnaasium tuleb kakskeelne.

Lisaks sooviksid lapsevanemad teada, miks eeldatakse, et vene emakeelega noored ei ole valmis eesti keeles õppima. "Tahaks teada, millel see tegelikult põhineb. Kas on tehtud mingi küsitlus, läbi viidud mingi analüüs. Natuke imelik on, et meie Ida-Virumaa noortest nii kehvasti mõeldakse," ütles Roosileht.

"Ka meil on mitmeid näiteid, kes tulevad venekeelse emakeelega kodust või ka venekeelsest koolist üle meie kooli. Nad saavad hakkama ja väga hästi saavad hakkama," kinnitas Veri.

"Haridusministeeriumi spetsialistid vaatasid ära tänased gümnasistid, meil on ka riigieksamite tasemel teada, milline nende riigikeele oskus on täna, millised on üldse võimalused. Ja veelkord - tegemist on loetud kuudega. Vaatasime ka selgelt sellist esimest reaktsiooni, kui üldse tuli jutuks eestikeelne haridus - me oleme väga kaugel sellest kahjuks," põhjendas minister Mailis Reps.

Põhjaranniku peatoimetaja tuletas meelde, et Kohtla-Järvel on võimul Keskerakond.

"Kui valimised on tulemas, siis kindlasti võib oletada, et eks Keskerakond ka kaalub, mis on valimistulemuse seisukohast tema jaoks oluline ja ta võib-olla eeldas, et siin piirkonnas on venekeelseid valijaid rohkem kui eestikeelseid, teeme siis otsuse praegu pigem nende kasuks," arutles Gamzejev.

Reps lükkas sellised väited tagasi. "Ei, sellist jutuajamist pole olnud, meil on fraktsooniliige Valeri Korb, kes on küll iga kord, kui Kohtla-Järvest on juttu, küsinud ühe ja ainsa küsimuse ja see on see, et kas riigigümnaasium tuleb," ütles Reps.

Mare Roosileht küsis, miks ei võiks need vene emakeelega noored, kes ei soovi või ei ole võimelised eesti keeles õppima, minna õppima kakskeelsesse Jõhvi riigigümnaasiumisse.

"Kohtla-Järve koosneb mitmest linnajaost, üks linnajagu asub Jõhvi gümnaasiumile palju lähemal kui Kohtla-Järve gümnaasiumile ehk tegelikult sealt on võimalik õpilastel ka jala koolis käia. Suure tõenäosusega ongi see neil esimene valik," selgitas Roosileht.

Jõhvi riigigümnaasiumile lähedal asuva Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumi direktor ja ühtlasi Kohtla-Järve linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees, Keskerakonda kuuluv Svetlana Skorobogatova rääkis, et nende kooli seni 60/40 eesti-vene keeles õppinud õpilased on arvestanud sellega, et nad jätkavad õpinguid Kohtla-Järvel. Nii lubati neile 2014. aastal allkirjastatud Kohtla-Järve riigigümnaasiumi lepingus.

"Nendele oli lubatud, et nad lähevad õppima Kohtla-Järve riigigümnaasiumi, seal on ka ära märgitud need kolm suunda - humanitaarsuund, loodusteadus ja reaalsuund. Nad juba olid teadlikud sellest ja nüüd on väga tore, et need 10., 11. klassid, kes hakkavad seal õppima 11. ja 12. klassides, oma suundadega edasi lähevad," rääkis direktor.

"Kool ikkagi ehitatakse praegu, arvestades väga palju suuremat laste arvu. Ma isegi ei saa aru sellest loogikast. Samamoodi võiks ju otsustada logistiliselt, et mõnes teises piirkonnas mõnda kooli ei ole vaja, te saate kõrvalomavalitsusse sõita. Aga me teame ju, kuidas kogukonnas inimesed suhtuvad sellisesse asja," kommenteeris Reps.

Praeguse seisuga ei ole küsimus enam isegi ainult eestikeelses hariduses, vaid kogu uue kooli ümber valitsevas segaduses. Esialgu valiti uue riigigümnaasiumi direktoriks senine Kohtla-Järve Slaavi põhikooli direktor Irina Putkonen. Eesti kogukond oli selles valikus väga pettunud, sest loodeti eestikeelse kooli juhtimise taustaga inimest. Putkonen astuski oma kohalt tagasi ning uueks direktori kohusetäitjaks määrati Viljandi riigigümnaasiumi direkor Ülle Matsin, kes peab kogu selles segaduses uuele koolile õpetajaid leidma.

Elizabeth Veri ütles näiteks, et kui mingil moel jäetaks alles tema praegune, üsna väsinud hoones tegutsev eestikeelne kool, valiks ta uue uhke hoone asemel vana maja.

"Kui antakse valida, kas ma pigem lähen uude gümnaasiumisse, kus on uus hoone ja kõik on uus või saan oma kvaliteetset haridust natuke vähesemate võimalustega, siis ma pigem otsustan teise variandi kasuks," kinnitas ta.

Pärast riigigümnaasiumite avamist jääb Ida-Virumaale alles vaid kaks puhtalt eestikeelset gümnaasiumit, mis mõlemad asuvad maakohas: üks Toilas ja teine Iisakus.

Eesti suuruselt viiendas linnas Kohtla-Järvel, mille riigigümnaasiumi õppekeele üle vaidlus käib, asub viis põhikooli ja kolm gümnaasiumit. Vaid üks gümnaasium - Kohtla-Järve Järve gümnaasium - on täielikult eestikeelne õppeasutus. Nüüd tahab riik teha selle asemele kakskeelse riigigümnaasiumi.

Jõhvis asub üks eesti- ja üks venekeelne põhikool ning kakskeelne riigigümnaasium. See tähendab, et eesti lapsed saavad seal õppida eesti keeles ja vene emakeelega lapsed 60/40 skeemi alusel suuresti oma emakeeles. Samasugune plaan on haridusministeeriumil nüüd ka loodava Kohtla-Järve riigigümnaasiumiga.

Sillamäel asub kolm põhikooli, millest kahe õppekeel on vene ja ühes eesti keel. Samas aga on eestikeelse põhikooli õpilaskonnast üle 90 protsendi tegelikult vene emakeelega lapsed. Gümnaasiumiharidust saab Sillamäel ühes koolis ja seal käib õpe 60/40 jaotuse alusel ehk kooli töökeeleks on vene keel.

Eesti suuruselt kolmandas linnas Narvas on kokku üheksa põhikooli-gümnaasiumit. Neist vaid ühes - Narva Eesti gümnaasiumis - pakutakse õpet üksnes eesti keeles. Riigigümnaasium avab Narvas uksed 2022. aastal ja tõenäoliselt tuleb ka see kakskeelne. Haridusministeeriumi teatel on läbirääkimised selle üle alles käimas.

Nii jäävadki puhtalt eestikeelsed gümnaasiumid alles üksnes Iisakusse ja Toilasse.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: