Kallas tõdes "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Venemaa mõjutustegevust on Narvas näha.

"Kapo tõi välja, mida Venemaa pool teeb. Seda on ka Narvas näha olnud, mida Venemaa pool teeb, et see tõesti nii käib. Aga ma arvan, et ma ei saa öelda päris kindlalt, kas see on olnud edukas," rääkis Kallas.

"Oma tudengite näol ma näen, et see mõjutustegevus minu arust ikkagi väga edukas ei ole ja ka minu enda uuring kaks aastat tagasi näitas, et venekeelne noor Eestis vaatab ikka rohkem Eesti ja veel rohkem Euroopa poole kui Venemaa poole. Seal võivad olla venekeelsete noorte seas segmendid, kes vaatavad teisele poole, seda ei saa välistada. Aga minu praegune hinnang oleks see, et see mõjutustegevus väga edukas ei ole olnud laias massis," lisas ta.

Kommenteerides seda, et Eesti venekeelsed noored käivad Krimmis ja Moskvas noortele suunatud üritustel, märkis Kallas, et see veel ei näita noorte meelsust ja seda, et nad toetavad näiteks Venemaa tänast poliitikat.

"Ma arvan, et noored ise sellist otsest seost neil asjadel ei tee," lisas ta.

Kallase hinnangul võiks aga Eestis pöörata rohkem tähelepanu sellele, kuidas eesti- ja venekeelseid noori ühes koolis õpetada selleks, et noored üksteist tundma õpiksid ja ühiseid maailmavaateid kujundaksid.

"Arvan, et kooli poole tuleks vaadata selles mõttes, mitte süüdistada vene kooli, vaid hakata mõtlema selle peale, kuidas Eesti noori kokku panna õppima," ütles Kallas.

See, et Venemaal käivad üritustel ka venekeelsete koolide ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajad, ei ole Kallase sõnul Eesti riigi huvides.

"Aga jällegi, me jõuame tagasi sinna, kas need noored ei peaks ikkagi ühtede ja samade õpetajate all õppima, mitte nii, et nad õpivad erinevate õpetajate all 12 aastat. Nad võiksid ikkagi koos õppida. Kas just keelata õpetajatele Venemaale minekut, sest ma arvan, et see tekitab pigem vastuefekti, vaid pigem peaks kasutama pehmet viisi vene noorte enda poole meelitamisel. Ma arvan, et see algab koolist, sellest, kus nad veedavad 4-5 tundi oma päevast," selgitas direktor.

Tema hinnangul aitab venekeelseid noori paremini ühiskonda lõimida kooliväline tegevus. Narvas on see aastatega paremaks läinud.

"Sporditegevus on Narvas viimasel viiel aastal väga suure hoo sisse saanud ja see on andnud noortele võimaluse ennast realiseerida. Arvan, et sport on kindlasti üks valdkondi, kus vene noor lõimub väga hästi Eesti ühiskonda. Teine valdkond on kultuur, kus tuleks rohkem ühiskultuuriüritusi teha," arutles ta.

"Aga üldiselt ma ikkagi ütleksin, et ma ei näe, et Venemaa mõjutustegevus noorte puhul oleks olnud üliedukas, ma seda ei ole märganud. Noored on ikkagi rohkem Eesti poole hoidvad. See on minu tunnetus ja tegelikult ka uuringu tulemused seda näitavad," kordas ta.