Stalnuhhin on haridusküsimuse tõttu parteikaaslastega tülis

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees ja Narva linnavolinik Mihhail Stalnuhhin (KE) ütles intervjuus ERR-ile, et erimeelsused haridusküsimuses on temast Narvas teinud sõltumatu volikogu saadiku, kes oma põhimõtteid muutma ei hakka.
Põhjarannik kirjutas, et olete kohalikust Narva poliitikast taandunud. Miks see nii on, kui see nii on?
Põhjarannik veidi eksis, ma ei ole taandunud. Kui inimene on väljaspool valitsuskoalitsiooni, siis see ei tähenda taandamist.
Kuidas te ennast positsioneeriksite ise Narva poliitilisel maastikul?
Ma olen sõltumatu Narva linnavolikogu saadik. Mul on üsna suur vastutus seoses sellega, et meie erakond riigikogus on koalitsioonis, sellega, et ma olen rahanduskomisjoni esimees. Need asjad, mis peaksid Ida-Virumaad aitama suures osas, lähevad ka läbi minu. On millega tegeleda, lihtsalt ei toimu see minu tegevus koos nendega, kellega ma viimased 20 aastat olen koos töötanud.
Miks see nii on?
Üksainus küsimus. See on haridus. Minu jaoks üks tähtsamaid küsimusi kohaliku elu korraldamisel on haridussüsteemi küsimus ja me oleme absoluutselt teineteisele praegu vastu nende inimestega, kes kujutavad endast Keskerakonda. See on väga imelik ja sellest tõesti ei saada aru näiteks Tallinnas, sest Narva piirkonna organisatsiooni juhib Yana Toom. Tema peaks olema see inimene, kes kaitseb haridusvõimalusi venekeelsetele noortele, aga paraku on nii, et mul on üks seisukoht ja neil on teine.
Milline Yana Toomi seisukoht siis teie hinnangul on?
Kui temalt küsida, siis ta räägib ikka seda, et on vaja kindlustada võimalust, et lastel ja nende vanematel oleks valikuvõimalus. See valikuvõimalus on kolme võimaliku süsteemi vahel. Üks on õppimine ainult eesti keeles, teine on 60/40 süsteemil põhinev õpe ja kolmas on keelekümblus. Meil on praegu kõik need kolm võimalust linnas olemas.
Milles on selle haridusküsimuse probleemi tuum?
Kaks nädalat tagasi kirjutati alla leping haridusministeeriumiga, mille järgi 1. septembril 2023 jäävad Narva ainult riigigümnaasium, kus vastavalt seadusele õppetöö toimub eesti keeles ja mingit erandit seal ette nähtud ei ole. Seal lepingus on öeldud, et see peaks hõlmama 80 protsenti Narva haridussüsteemist, ehk 20 protsenti on siis kohaliku võimu valikul. Aga arvestades seda, et eestlastel Narvas on võimalik gümnaasiumiharidust eesti keeles saada ainult Eesti gümnaasiumist, siis mitte keegi ei kahtle, et need 20 protsenti võtab enda alla Eesti gümnaasium. See tähendab, et nelja aasta pärast on Narvas võimalik saada gümnaasiumiharidust ainult eesti keeles. Enam kui pooled Narva noored, kas kaotavad võimaluse saada gümnaasiumiharidust või peavad nad kolima näiteks Tallinna.
See on see vastuolu. Mul pole midagi selle vastu, et Yana Toom juhib Narvat. Kui Narva keskerakondlased on ta valinud, siis olgu see nii. Aga ma saan aru, milline vastutus on meil, kui võimuerakonnal ja siit tekib see konflikt. Kui volikogu arutas seda lepingut, siis pandi volikogu päevaks teisipäev, teades suurepäraselt riigikogus on rahanduskomisjoni istung ja ma ei saa sealt välja mitte kuidagi. Kõik see kokku annab minu positsiooni. Ma olen volikogus, ma tegelen linna asjadega, aga ma olen sõltumatu saadik.
See vastuolu ei ole ju uus asi. See on olnud päevakorral juba mõnda aega?
See on juba pikemat aega. See erinev suhtumine haridussüsteemi tulevikku. See ilmnes juba kolm-neli aastat tagasi. Siis oli haridusminister Jürgen Ligi ja siis sai kokku lepitud ja eelleping allkirjastatud. Ma arvan, et see oli 2016. aasta.
Kuivõrd see vastuolu ja need erimeelsused haridusküsimustes segavad tööd Narva linnas?
Esialgu ei häiri, sest koalitsioonil, mis koosneb ainult Keskerakonnast, on üsna suur ülekaal linnavolikogus. Küsimus on vaid selles, kas mul õnnestub leida mõned inimesed, kellel on vastutus tuleviku ja meie laste ees, kes hakkavad koostööd tegema. Kahjuks hetkel sellist suuremat gruppi, mis aitaks seda poliitikat pöörata, ma ei näe.
Millisena te oma poliitilist tulevikku Narvas näete?
See ei sõltu minust, see sõltub nendest inimestest, kes moodustavad enamuse. Praegusel juhul ma olen volikogu liige, ma olen sinna valitud ja oma nimekirjas sain kõige suurema arvu hääli. Igal juhul ma ei muuda oma seisukohti. Kes suudaks ennustada tulevikku? /.../ Nendes küsimustes, mis puudutavad linna arengut, pretensioone ei ole.
Aga kas te riigikogu valimistel kavatsete kandideerida?
Tõenäoliselt jah. Mul on sellel teemal üsna palju olnud vestlusi nii erakonna esimehe kui ka meie peasekretäriga. Meil on üsna suur roll selles, mitu mandaati saab erakond valimistel. Nii et tõenäoliselt mul on veel jõudu vähemalt üheks korraks, et kandideerida. Mul ei ole vastuolusid Tallinnas erakonna tasemel. Vastuolu on Narvas.
Riigikogu valimistel kandideerides sooviksite seda teha ilmselt Ida-Virumaal?
Selge see.
Toimetaja: Aleksander Krjukov