Samuti lükkas rühmitus tagasi president Ashraf Ghani ettepaneku rahukõnelusteks, kuid toonitas, et pealetungi sihtmärkideks on eelkõige riigis viibivad USA sõdurid, vahendas Reuters.

Talibani pealetungiteade on saanud paraku juba traditsiooniliseks avapauguks lahingute hooajale keerukate geograafiliste tingimustega Afganistanis. Nn Al Khandaqi kampaania nimi viitab prohvet Muhamedi poolt juhitud kaitselahingutele Mediinas islami alguspäevil.

Kuigi president Ghani tegi juba veebruaris ettepaneku pidada eeltingimusteta rahukõnelusi, on mitmel pool riigis leidnud juba aasta algusest saadik aset kokkupõrked ja rünnakud, milles on hukkunud sadu inimesi, sealhulgas ka pealinn Kabulis.

Taliban, mis taotleb enda nägemusel põhinevate islamiseaduste kehtestamist, nimetas oma kolmapäevases avalduses valitsuse rahukõneluste ettepanekut vandenõuks.

"Nende peamiseks eesmärgiks on juhtida avalikkuse tähelepanu kõrvale välismaalt lähtuvalt ebaseaduslikult okupatsioonilt, samal ajal kui ameeriklastel pole mingeid tõsiseid või siiraid kavatsusi sõja lõpetamiseks," väitis Taliban.

Äärmusrühmitus kinnitas ka, et nende pealetung on vastuseks USA poolt eelmisel aastal kasutusele võetud jõulisemale strateegiale, millega Washington loodab Talibani rahukõnelustele sundida.

Eelmisel aastal rakendatud USA strateegia alusel saadeti riiki juurde sõdureid ja instruktoreid kohaliku armee koolitamiseks ning üksuste ülematele anti suuremad volitused õhurünnakute sooritamiseks. Tegemist oli olulise suunamuutusega USA strateegias, mis nägi ette järk-järgulist väljatõmbumist.

"Selle [pealetungi] peamisteks sihtmärkideks on Ameerika sissetungijad ja nende luureagendid. Nende siseriiklike toetajate tegeletakse kui teisejärguliste sihtmärkidega," seisis teadaandes.

Nagu ka varasematel aastatel lubas Taliban kaitsta tsiviilelanikke ning jättis mainimata kõik oma rünnakud, mille käigus on viimasel ajal hukkunud rohkelt just nimelt tsiviilelanikke - näiteks jaanuaris aset leidnud terrorirünnak Kabulis, kus autopommiks muudetud kiirabisõiduki plahvatuses hukkus umbes sada inimest.

Talibani järjekordne pealetung ohustab ka oktoobriks kavandatud parlamendi- ja piirkondlike valimiste korraldamist.

Näiteks pühapäeval kärgatas Kabuli valimistele registreerimise keskuse juures suitsiiditerroristi käivitatud pomm, mis tappis umbes 60 inimest. Selle rünnaku eest võttis vastutuse küll konkureeriv äärmusrühmitus ISIS. Sarnaseid juhtumeid on olnud väljaspool pealinna veel mitmeid.

Kuigi Talibani kontrolli all oleva suuruse asjus pole eksperdid üksmeelsed, on USA kaitseministeerium seisukohal, et Afganistani valitsuse kontrolli all on reaalsuses 56 protsenti riigist ning BBC uuringu kohaselt hõlmab mässuliste aktiivse tegutsemise ala 70 protsenti Afganistani territooriumist.