Euroopa Liidu rahavaidlus võib tuua põgenike sisserände kasvu

Kreekas on tõusnud uue migratsioonikriisi hirm, kuna Euroopa Liidu liikmesriigid ei suuda jõuda otsusele Türgiga sõlmitud migratsioonileppe maksetes.
Euroopa Liit ja Türgi sõlmisid kaks aastat tagasi kokkuleppe, mis on aidanud vähendada põgenikevoogu Euroopa Liitu pea 90 protsenti, kuid see lepe on murdumas, kirjutab The Times. EL lubas Türgile kuus miljardit eurot toetust, kui nad võtavad tagasi põgenikud ja migrandid, kes on jõudnud ebaseaduslikult Kreekasse.
Kolm miljardit eurot maksti Türgile välja juba 2016. aastal, aga Saksamaa ajakirjale Der Spiegel lekitatud dokumendid näitavad, et kuus liikmesriiki ei soovi ülejäänud summat maksta.
Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Rootsi, Taani ja Soome tegid ühiskirjas Euroopa Komisjonile ettepaneku, et ülejäänud raha võiks maksta Euroopa Liidu eelarvest, mitte riiklikest eelarvetest. Sellest ettepanekust keeldus Brüssel otsekohe, seades kokkuleppe tuleviku kahtluse alla.
Daniel Esdras rahvusvahelisest migratsiooniorganisatsioonist ütles: "Kõikide selle probleemide ja vigadega... kokkulepe on osutunud edukaks põgenikevoogude tagasihoidmisel. Kui see kukuks kokku, oleks Kreeka hukule määratud."
Põgenikevoog kasvab
Juba praegu on märke murettekitavast põgenikevoo kasvust. Sel nädalal avaldatud Kreeka valitusse andmed näitavad, et märtsis saabus ebaseaduslikult riiki 1938 inimest, võrreldes 1400 inimesega eelmise aasta sama kuuga.
Jaanuaris ja veebruaris registreeriti üle 5000 saabuja, kes lisandusid juba 62 000le Kreekas ootavale põgenikule.
Paljud riigid, kes on võtnud sõna Türgi kokkuleppe rahastamise vastu, näevad probleemi esimese osamakse kasutuses. Saksamaa, kes on panustanud 500 miljonit eurot, tahab, et teine osa makstaks välja vaid juhul, kui Euroopa Liidu ja Türgi projektid Süüria põgenike aitamiseks on lõpule viidud.
Spiegeli andmeil on lõpule viidud vähem kui pool 26st kokkulepitud projektist, mille eesmärk on toetada kolme miljonit põgenikku Türgis.
Lisaks rahale lubas Euroopa Liit anda migratsioonileppega Euroopasse reisivatele türklastele viisavabaduse ja kiirendada Türgi ühinemisläbirääkimisi, kuid EL on Türgi inimõiguste rikkumiste tõttu mõlema lubaduse täitmisega viivitanud.
Toimetaja: Anette Parksepp