Euroopa Komisjon avaldab järgmise seitsmeaastase eelarve mustandi täpselt nädala pärast. Seni suunavad arutelu lekked ja spekulatsioonid, milles püütakse aimata, millises suunas tüürib Brüssel ühiseelarvet perioodiks 2021-2027, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Financial Timesi väide nagu suunataks raha Kesk- ja Ida-Euroopast finantskriisis räsitud Lõuna-Euroopasse, tuleks võtta üsna rahulikult, ütlevad Brüsseli mõttekodade eelarveeksperdid.

Isegi kui ühtekuuluvusfondi raha jagamisel arvestataks sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kõrval tööpuudust ja teisi kriteeriumeid, ei kaotaks Balti riigid sellest märkimisväärselt, leiab maineka majandusmõttekoja Bruegel analüütik Zsolt Darvas.

"Mõned uued kriteeriumid lisatakse põhjustel, millest kõik praegu räägivad. Aga ma ei usu, et see toob kaasa suured muutused. Tööpuuduse võib kriteeriumite
hulka lisada, aga sellega seotud toetused moodustavad EL-i eelarvest väikese osa," rääkis Darvas.

Mõttekoja CEPS eelarveeksperdi Jorge Nuneze sõnul ei maksa tõsiselt võtta jutte sellest, kuidas Euroopa Liidu eelarvega hakatakse karistama Poolat ja Ungarit, kes vaidlevad Brüsseliga õigusriigi ja demokraatia standardite pärast. Osalt juba selle pärast, et eelarve heakskiitmiseks on vaja liikmesriikide ühehäälset otsust.

"Ma ei usu, et rohkem raha läheb Lõuna-Euroopasse. Küsimus on pigem selles, kes nendest muudatustest veidi vähem või rohkem kaotab. Ja võib-olla asjad muutuvad järgmise seitsme aasta jooksul. Teatud hetkedel saavad mõned riigid
osa vahenditest, millest nad täna osa ei saa. Karistuse jutt sobib ajalehtedesse,
aga palju sisu selles ei ole," ütles Nunez.

"Mida iganes Komisjon järgmisel nädalal välja pakub, järgnevad väga keerulised läbirääkimised järgmiste kuude ja aastate jooksul. See süsteem, mis nõuab ühehäälset kokkulepet, määrab ära, et suured muutused on väga ebatõenäolised," sõnas Darvas.