Teie kohta on mõned legendid. Tõele vastab vist see, et olete ajalehepoisist saanud samahea kui miljonäriks, sest 2. või 3. klassis müüsite Tartu bussijaamas Postimeest. Mida te toona oma palgaga tegite?

Müüsin Postimeest ja Eesti Ekspressi, mille müümisel olin parem, sest leht tõi mulle rohkem sisse, seda kui kord nädalas ilmuvat lehte osteti heldemalt. Sain esimese kogemuse, kuidas raha teenida ning kulutasin nii nagu iga väike laps ikka – ostsin maiustusi, jäätist, natuke panin kõrvale. Kogumise eesmärki siis ei olnud.

Teine legend ütleb, et otsus liituda 2001. aastal Reformierakonnaga on sillutanud teile teed Tallinna võimukoridoridesse. Kuidas sellega on?

Ma ei ole kunagi Tallinna võimukoridorides viibinud.

Vabandust, me viibime praegu tähtsa ministeeriumi veel tähtsamas kabinetis.

Need on Eesti Vabariigi võimukoridorid, mitte Tallinna omad. Aga, ma ei mäleta põhjust, miks 21-aastasena Reformierakonda astusin ja aktiivses poliitikas pole kunagi olnud. Välja arvatud see, et kandideerisin kohalikel valimistel Tartu volikokku, kuid sinna ei pääsenud. Õnneks, sest mul puudub igasugune kirg saada poliitikuks.

Mulle on alati meeldinud tegevjuhtimise tasand ja kuulumine erakonda kui mittetulundusühingusse ei ole kuidagi aidanud mu karjääril kulgeda, vaid ikka see, mida ise olen õppinud, teinud ja tõestanud.

Saanud Vanemuise teatrijuhiks, pidin end väga palju tõestama. Saades kultuuriministeeriumi kantsleriks, heideti mulle korduvalt ette sama küsimust, et kas nüüd aetakse reformierakondlikku poliitikat. Loodan, et olen oma tööga tõestanud, et olen ajanud kultuuripoliitikat.

Kui palju on Reformierakonda kuulumine teid seganud?

Ei tea, kas on seganud. Aga neile lõpututele küsimustele ja tihti kahtlustustele olen korduvalt ja korduvalt pidanud vastama.

Reformierakond pakkus teile Tartu linnapea turvalist kohta, mis olnuks hüppelaud parlamenti või valitsusse. Miks loobusite?

Mulle ei pakutud Tartu linnapea kohta, minuga vesteldi Tartu linnapea koha võimalikkuse teemal. Aga veelkord – mul ei ole olnud kirge saada poliitikuks. See on kõige ausam vastus.

Võtsite siiski endalt võimaluse sammuda aasta enne parlamendivalimisi Tartu linnapeana võimaliku Emajõe-äärse puidurafineerimistehase vastaste esireas, nagu teeb Urmas Klaas. Kui samamoodi teie seal toimetaksite?

Raske öelda, mida ma teeksin täna siis, kui oleksin otsustanud toona teisiti. Selle tehase puhul on kohaliku arvamuse kuulamine prioriteet number 1, kõik ülejäänud sammud peaksid tulema selle järel. Võibolla on seal tehtud asju vales järjekorras.

Kuna olen tartlane ning minu süda ja kodu on tänaseni Tartus, läheb mulle väga korda, mis seal toimub, ent ma ei hakka täna valima ühte või teist poolt, sest pole küllalt informeeritud kõigist detailidest.

Kuidas tunneb reformierakondlane Nõgene end kõrvuti sotsiaaldemokraadist kultuuriministri Saarega?

Meie teineteise tundmine läheb päris kaugesse minevikku, kui tema oli Rakvere teatri direktor ja mina Vanemuise direktor. Mõlemad sikutasime tekki enda poole, sest mõlemad seisime rohkem asutuse eest, mida ise juhtisime.

Nüüd aga... Kultuuriminister Indrek Saar ei oleks teinud valitsusele ettepanekut pikendada minu volitusi kantslerina, kui meie praegune koostöö ei oleks tema vaatest sujunud piisavalt mõistlikult.

Kui Reformierakond...

Oeh...

... palun ärge tehke grimassi, kui kuulete sõna "Reformierakond", tegu on suurima opositsiooniparteiga. Kui nad sügisel 2016 opositsiooni varisesid, siis kas teil kantslerina ei olnud tunnet, et tuleb endalgi uus töö otsida?

Mul ei ole sellist tunnet tekkinud. Tahaksin tõesti loota, et... Kui tulin 2. jaanuaril 2013 kultuuriministeeriumi, olen esimest päevast elanud niiöelda koorma all, et mulle võib igal ajal keegi seda [erakondlikku] seost meelde tuletada. See on mind veel enam hoidnud ärkvel, et ma ei satuks keeristesse, kus keegi võib seda märkusena ette tuua.

Kas olen kantsleri rollis olnud võimalikult sõltumatu ja pühendunud kultuurivaldkonnale, mitte ühe erakonna poliitika ajamisele, saavad loodetavasti kinnitada paljud, kes on kultuuriministeeriumiga nende aastate jooksul koostööd teinud.

Kolmas legend tugineb teie enda sõnadele ühest intervjuust, et te ei ole lugenud ühtegi juhtimisõpikut, ja ei kavatse ka. Kust selline enesekindlus, et mitte öelda ülbus?

Ma küll ei mäleta, kus ja millal nii ütlesin, aga ju siis ütlesin, sest see vastab tõele. Olen tänaseni praktik.

Ja mulle on kõige olulisem kutsuda avalikku sektorisse tööle võimalikult palju selle valdkonna praktilise kogemusega inimesi, et nad teaksid, mida nad tegelikult tegema hakkavad, mitte ei tule koolipingist, ilma praktilise kogemuseta.

Ilmselt pidasin toona silmas ka seda, et olen õppinud inimestelt, kes on võtnud mind enda kõrvale ja õpetanud või olen ise kõrvalt vaadanud, kuidas keegi juhib. Mind on alati huvitanud praktika, mitte juhtimisõpiku ABC.

Jaanuaris 2013 saite kultuuriministeeriumi kantsleriks ja olite kohe osaline skandaalis. Puhkes tüli Nukuteatri juhi Meelis Paiga, kelle raamatupidamist nimetasite liiga loominguliseks ja kes lahkus ametist, aga nimetas seda näidishukkamiseks. Oli see teie poolt uues ametis enese kehtestamise lugu?

Kui lõpuni aus olla, siis oli see sahtlisse jäänud probleem varasemast ajast, mis muudkui paisus. Mulle on alati olnud oluline, et asjad oleksid korras ja olen tähelepanelik kõiges, mis puudutab finantsküsimusi.

Kui üks mahult väikse käibega teater jõuab üle 300 000 euroga miinusesse nagu oli tollal Nukuteater, siis on lähedal olukord, kus inimesed ei saa ühel hetkel palka. Asi läks suhteliselt ärevaks ja lõppes nagu lõppes. Kantsler peab tegema otsuseid, et Nukuteater jääks alles ja jalgadele. Ma ei kahetse seda otsust, sest see oli teatri tulevikule vajalik.

Täna läheb Nukuteatril väga hästi, nad on kenasti juhitud, said valmis suure saali ja teevad häid lavastusi.

Te ikka mäletate, kes nimetas teid "meie riigi juhiks"?

(Mõtleb pikalt)

Ma ei ole seda kunagi olnud.

See oli ERM-i direktori konkursil kaotanud Tõnis Lukas. "Karistuse saab see, kes on julgenud meie riigi juhi, Paavo Nõgenega, mõnes olulises küsimuses eriarvamusele jääda," kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Ükskõik kes, ükskõik millal ja ükskõik millisele kohale hakkab avaliku konkursiga kandideerima, tasub tal meeles pidada, et keegi võib veel samal konkursil osaleda. Siinsamas kabinetis, kus praegu istume, tegi konkursi komisjon konsensusliku otsuse ja andis kultuuriministrile ettepaneku sõlmida [ERM-i direktori] leping Alar Karisega.

Paavo Nõgene Autor: Sander Koit / ERR

Ekspress Meedia ajakirjanikud hääletasid 2017. aasta kõige mõjukamaks kultuuritegelaseks helilooja Arvo Pärdi, talle järgnesid dramaturg Eero Epner ja kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene. Tõnis Lukasel oli seega õigus?

Ei ole kunagi sellise hääletuse juures olnud ega tea, kuidas neid edetabeleid tehakse...

See on ju meeldiv tunne, kui kultuuriministeeriumi kantsler hääletatakse mõjukuselt kolmandaks kultuuritegelaseks?

Kõik sellised hääletused on väga subjektiivsed ja mõjutatud ajast, kui neid parasjagu tehakse. Küll olen ma 101 protsenti nõus, et Eesti kõige mõjukam kultuuritegelane on Arvo Pärt.

Avalikkuse ees muudkui kirutakse ametnikke. Olete seda isegi teinud, kui tööinspektsioon sekkus lehepoiste tegevusse. Aga laiemalt vaadates, kui palju poliitikute rumalust või lollust suudavad ametnikud ära hoida või tasandada?

Ei oska teiste eest rääkida. Olen töötanud kantslerina kolme kultuuriministriga ega ole rohkem kui viie aasta jooksul pidanud kordagi sammuma siit kabinetist vastaskabinetti ütlema: "Härra või proua  minister, see mida te nüüd teha tahate, on hullus." Aga kahtlemata, teistes ministeeriumides – vähemalt meedia järgi – tundub selliseid asju olevat olnud, kas kantsleri ja ministri või ametnike ja ametnike vahel.

Eesti riigi ametnikud on suurepärased, neid väga häid jagub igasse ministeeriumisse, igasse riigiametisse. Siiralt, müts maha nende ees. Aga leiab ka tõrvatilga meepotis, sest kahjuks olen kokku puutunud ametnikega, kes püüavad teha täpselt nii palju kui hädavajalik või ei saa üle põhimõttest "mul on määrus"  ja "aga me oleme alati nii teinud".

Mulle ei meeldi absoluutselt väljend "oleme alati nii teinud", sest olulisem on, et looksime praeguses olukorras parima lahenduse. Ametnikel on alati õigus teha ettepanekuid ja väga tahaksin, et nad seda võimalust rohkem kasutaksid.

Olen pidanud nii mõnelgi juhul jooksma mitu korda peaga vastu seina ja siis otsima uut teed, kuidas seina teisele poole saada, et selgitada seal taga töötavale ametnikule, kolleegile, miks ei ole tänapäeval enam kõige parem lahendus see, nagu oleme alati teinud.

Näiteks?

Näiteks ma ei tea miks, aga Ugala kapitaalremondi puhul oli rahandusministeeriumi nõue, et ehitustöid peab juhtima Riigi Kinnisvara AS. Minu arvates oli see väga vale. Aga toona selline nõue esitati ja et meie soov oli Ugala teater korda teha, siis pidime leppima. Kaasa mängima.

Oli see olukord, kus vaidlemisruumi ei olnud?

Sellel hetkel vist tõesti seda vaidlemisruumi ei olnud. Kuigi rahandusministeerium ei ole peaministeerium, vaid – nagu maksuameti endine juht Marek Helm tabavalt märkis – valitsuse rahandustalitus, toetav üksus.

Samas olete öelnud, et "kantsler on ametnik, kes peab täitma korraldusi"...

Kantslerid on treenitud saavutama kokku lepitud eesmärke, on see siis ministri eesmärk, arengukavas sõnastatud valdkondlik eesmärk, punkt koalitsioonileppest või valitsuse tööplaanist.

Kas, millal ja kuidas on kantsleril võimalik mitte täita korraldust?

Kui see on seadusega vastuolus...

Aga kui on vastuolus terve mõistusega?

Siis on võimalik teha nii, et terve mõistus pääseks esile, kui mitte kohe, siis mõne aja pärast. Meil ei ole keelatud teha ettepanekuid, kuigi mõnes küsimuses võib peale jääda poliitiline soov, mida peame aktsepteerima ja austama. Sest see ongi poliitiline soov.

Kui palju on ametnikel õigus avalikult oma eriarvamusi avaldada?

Mitte keegi ei ole kunagi keelanud avaldada eriarvamusi. Alles lähiminevikus saime meediast lugeda hea kolleegi, rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi tugevaid arvamusi, mis tõestas, et ametnikud saavad sõna võtta, kui nad seda soovivad.

Paavo Nõgene Autor: Sander Koit / ERR

Kui aasta tagasi kandideerisite kantslerina rahvusringhäälingu nõukogusse, saatsid nõukogust välja jäänud Indrek Ibrus ja Andres Jõesaar koos nelja meediaala asjatundjaga riigikogu fraktsioonidele ja kultuurikomisjonile selle vastu protestikirja. Kuidas te talute olukordi, kus ise olete sihtmärgiks?

Alati on ju küsimus, kui isiklikuks minnakse... Üldiselt on 23 aastat kultuurivaldkonnas aidanud õppida, et kõike ei maksa liiga tõsiselt endasse võtta.

Seda tunnet ei tekkinud, et ah, las jääb see ERR-i nõukogu liikme koht?

Ei tekkinud, ERR on mulle väga südamelähedane.

Kuulusin ERR-i nõukogusse ka 2012. aastal. Selles organisatsioonis töötab väga palju häid ja professionaalseid inimesi, kelle töö on ülioluline. ERR ühelt poolt salvestab, talletab, jäädvustab meie kultuuri. Teisalt on ta ülikõrgelt hinnatud, väga suure usaldusreitinguga faktipõhise uudise edastamise infokanal.

Teie oponendid aastal 2017 võinuks kasutada teie enda käiku, kui esimest korda kultuuriministeeriumi kantsleriks saades lahkusite ERR-i nõukogust, kuhu saite Vanemuise juhina, sest arvasite, et ei saa seal olla enam sõltumatu eksperdina. Mõtlesite viie aastaga ümber, et saab küll?

Olles töötanud kantslerina, ei näe ma selles enam sõltumatuse sisulist konflikti. Loodan ja arvan, et põhjused, miks mind 2012 ja 2017 ERR-i nõukogusse kutsuti ja valiti, on seotud minu kogemusega kultuuri valdkonnas.

Kas Tallinki juhatuse esimehena jääte edasi ERR-i nõukogu liikmeks?

Mul oleks väga hea meel jätkata, sest tahan kaasa aidata rahvusringhäälingu arengule, ERR-i telestuudiote kompleksi ehituse alustamisele...

2012 olid paljud inimesed ka ERR-is minu peale pahased, sest siis lõpetas ERR-i nõukogu Tuisu tänava arenduse ja mina tõstsin selle teema lauale. Uus maja oli planeeritud veelgi rohkematele ERR-i töötajatele, kui seal siis inimesi oli. Samas on ERR-il kesklinnas suurepärased kinnistud ning juba kantslerina aitasin leida CO2 vahendeid, millega rahastati 40 protsendi ulatuses uue raadiomaja kordategemist ja ülejäänu tuli riigieelarve vahenditest, seejärel algas uudistemaja väga õnnestunud kordategemine.

Nüüd võib varsti alata ERR-i telestuudiote kompleksi projekteerimine nende kahe maja vahele.

Väsimatu telemees Vahur Kersna pakkus teid uueks ERR-i juhiks, öeldes: "Usun, et ta mõistab, mis eristab rahvusringhäälingut saapavabrikust." Miks jätsite võimaluse kasutamata?

Sellele on olemas väga lihtne põhjus. Kultuuriminister Indrek Saar tegi detsembri lõpus 2016 ettepaneku, et ta sooviks minu jätkamist kultuuriministeeriumi kantslerina ja vastasin jaatavalt. 

Mida teha telekanaliga ETV+?

Nende loomise ajal jäi teisejärguliseks selle kanali turundus, mis maksab tänagi kätte. Vaatame, kui hästi on ERR saanud hakkama Raadio 4-ga, keda sihtgrupp peab usaldusväärseks kanaliks ja kuulab seda.

Loomulikult on konkurentsiolukord ETV+ puhul hoopis teine, nende vastas on Venemaa telekanalid. Kui ETV+ avati, sai poliitikutele rõhutatud, et see otsus peab olema 10-15 aasta perspektiiviga, mida ei tohi mõne aasta pärast hakata ümber otsustama, sest selle kanali sissetöötamine võtab aega.

Kutsute poliitikuid ja kõiki teisi olema ETV+ osas 10-15 aastat kannatlikud

Esiteks panen ERR-i juhatusele ja ETV+ meeskonnale südamel teha väga head programmi. Ainult niimoodi saab võita sihtgrupi usalduse, et nad sooviksid seda kanalit vaadata. Ja poliitikud minu nägemuses peaksid tagama kanalile töörahu.

Viimastel aastatel on kerkinud kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk ja see läheneb nüüd kultuuritöötajate keskmisele palgale. Millist ohtu selles näete?

Seda ohtu on kahel viimasel aastal püütud maandada. Kui üle-eelmiseks aastaks leiti riigieelarvest vahendeid ainult kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalga tõusuks, siis tänavu leiti lisaks 7,5 protsenti ja järgmiseks aastaks ca viis protsenti palgatõusu ka neile, keda miinimumpalga tõus ei puuduta. Riigilt palka saavate kultuuritöötajate palgad on oluliselt tõusnud ja liiguvad edasi, et tasandada väga ebavõrdset lõhet teiste valdkondadega, näiteks haridusega.

Saades kultuuriministeeriumi kantsleriks ütlesite, et ilma rahata võib teha happening’i, aga kui soovime, et üle Eesti saaksid inimesed eri paikades osa heast kultuurist, siis selleks on vaja raha. Kui ebapiisavalt on Eesti kultuuril raha?

Eesti kultuuril läheb täna paremini kui kunagi varem. Hiljuti oli üleval meie filmitootmise toetamine, milleks valitsus on järgmisest aastast leidnud täiendava miljoni eurot. Kultuurkapitali eelarve on pigem suurenenud. Ma ei julgeks öelda, et kultuuril on raha vähe, seda mitte, kuid loomulikult on soovid alati suuremad.

Mida on vähe?

(Paus)

Kui räägime kultuurivaldkonnast, siis varsti on meil vähe kultuurijuhte. Mitmed konkursid ühe või teise kultuuriasutuse juhi leidmiseks ei ole just väga rohkete kandidaatidega. See võib kord saada mureks. Kultuurijuhtide koolitamine, just praktilises elus, on väga oluline, et praegused kultuuriasutuste juhid tunneksid vastutust kasvatada endale järeltulijaid, kelle vahelt oleks võimalik teha valik.

Kuidas on teatrid, võrreldes muu kultuuriga, rahastamise mõttes paremas seisus?

Ei ole. Riigilt palka saavaid kultuuritöötajaid koheldakse võrdsetel alustel. Teatritest rääkides, siis riik on pidanud oluliseks, et üle Eesti oleks võimalik heas teatrimajas saada teatrielamust ja riik on nende teatrimajade korda tegemisse panustanud.

Mis on need kolm punkti, mida te oma järglasele lauasahtlisse paberilehele kirjutate?

Kirjutan ühe soovituse ja loodan, et ta võtab seda kuulda. See puudutab inimesi, kes töötavad kultuuriministeeriumis ja meie valdkonnas.

On see ainult tema silmadele?

See on üks elu üldine põhimõte, mida iga juht võiks kaasas kanda – tulemuse toovad inimesed. Hooligem inimestest, ükskõik, kas see on loomingu loomine, dividendi tootlus mõnes ettevõttes või midagi muud – robotite aeg ei ole veel käes. Täna toovad tulemuse inimesed, nad teevad seda siis, kui oskad neid märgata ja neist hoolida.

Kas on teada, kellele te annate üle kultuuriministeeriumi kantsleri kabineti võtmed?

Kultuuriminister ütles, et ta teeb otsuse kantsleri kandidaadi asjus maikuu alguses. Minul rohkem informatsiooni ei ole.

Kuidas reageeris minister Saar, kui te talle märtsi lõpus ütlesite, et 1. maist töötate Tallinki juhatuse esimehena?

Mul ei ole nii keerulist olukorda varem ette tulnud. Oli erakordselt piinlik, aga – tegu on börsiettevõttega, kus info avalikustamine toimub karmide reeglite järgi. Indrek Saar oli sel päeval visiidil Saaremaal ja olin sunnitud talle sellest kõigest teatama telefoni teel. Kui ta kuulis, kuhu ma tööle lähen, ütles ta, et saab sellest valikust aru.

See on midagi sama üllatuslikku, nagu siis, kui 1998. aastal tõusis Vanemuise teatri valgustusala juhiks ja valguskujundajaks samal aastal Tartu Karlova Gümnaasiumi lõpetanud ja kooli kõrvalt teatris valgustusala abitöölisena askeldanud Paavo Nõgene.

Ma ei tea... Vanemuise uksest astusin esimest korda sisse 1990 või 1991, isa oli seal peadirigent ja soovisin kaasa teha ooperi Carmen poistekooris. Siis tekkiski isiklik side teatriga. Tegin kaasa muusikalis Oliver, laulsin Tartu Poistekooriga ooperis Tosca ja viisin Traviata teises vaatuses lavale ühe väga tähtsa kirja. Selle kõige kõrval võtsid toonane valgustusala juhataja Ene Valge ja valgustusalas töötav Alvar Fuchs mind enda kõrvale ja andsid võimaluse seda maailma rohkem tunda saama. 9. klassis läksingi kooli kõrvalt Vanemuisesse tööle, vanemate kirjalikul loal. Sealt edasi on elu ise juhtinud minu elu.

Millega Tallinki nõukogu esimees Enn Pant teid nüüd ära rääkis?

Ta kutsus mind oma meeskonda, juhtima Tallinki. Sellega ta mu ära rääkiski.

Tartu poiss, madal ja aeglane Emajõgi...

Mind on laevad, lennukid, meri alati huvitanud. Liiklus, logistika...

Aga te ei läinud Eesti Raudteesse?

Sealt keegi ei helistanudki.

(Naerab)

Kuigi neile ei oleks ma andnud sama vastust, mis Tallinki nõukogule. See ettepanek oli minule ootamatu, aga väga huvitav. Tallink on ka erakordne ettevõte.

Kas see oli ettepanek, millest ei olnud võimalik keelduda?

Mida te silmas peate?

Nii töiselt kui ka majanduslikult?

Mul ei ole kunagi olnud käivitavaks faktoriks majanduslik pool, muidu ei töötaks ma kultuuriministeeriumi kantslerina. Töise väljakutse mõttes – jah. See oli ettepanek, millele olnuks "ei" öelda äärmiselt keeruline.

Paavo Nõgene Autor: Sander Koit / ERR

Kas teie teate, miks Tallink juhatuse esimeest vahetab?

Seda saab põhjendada ainult Tallinki nõukogu.

Kas oma kuulsa kalkulaatori, millega olete kokku löönud nii Vanemuise teatri kui ka kogu Eesti riigi kultuurivaldkonna kulud ja tulud, võtate Tallinki endaga kaasa?

See kalkulaator on minuga kaasas käinud Vanemuise teatrist saati ja kuna minu andmetel on tegu juba maha kantud riigi varaga, siis kavatsen selle tõesti kaasa võtta. Kuigi valmistatud Hiinas, on see mind alati hästi aidanud.

Kolleegid raadiouudistest palusid küsida, kas Tallinki laevadel hakkab kõigist krappidest kõlama Vikerraadio või Raadio2?

Rohkem valikuid ei ole? Vaatame, mis elu toob. (Naerab)

Nüüd tulevad Tallinki suurte reisilaevade kontsertlavadele Kuuba varietee asemele ilmselt muusikalavastused "Evita", "Aida", "Jesus Christ Superstar", "West Side Story", "Cats", "Chess", mida te Vanemuise teatris produtseerisite...

Aga kuhu jäi rokk-ooper "Ruja", härra Sildam?

Lisame ka selle... Kas ma eksin?

(Pikk paus)

Minu tööülesanded ei ole igapäevaselt tegeleda sellega, kes Tallinki laevadel esinevad või ei esine. Seal on läbi aegade esinenud paljud tuntud Eesti muusikud ja artistid, neid näeb ka tulevikus...

Oot-oot, teie ülesanne on tagada Tallinkile võimalikult parim kasum...

Vastab tõele.

... mis tähendab, et te peate Tallinki laevadele tooma võimalikult palju inimesi ja selleks, et nad tuleksid, peab neil olema midagi huvitavat teha ka peale poodlemise, söömise.

Ja selleks on kultuur? Absoluutselt! Aga see ei peaks piirduma vaid nimekirjaga, mida austatud ajakirjanik hetk tagasi puudulikult loetles.

Kas teil ei ole kiusatust, sest kõik laevade lavad on nüüd teie omad? Ise tegite Vanemuise peaprodutsendina (2004-2006) ja teatrijuhina (2007-2012) sellest särava muusikaliteatri. Kas see kõik ei tule paratamatult teiega kaasa või on see läbikäidud etapp?

Kultuuriministeerium pole ühtegi muusikali lavale toonud, seega viis aastat olen suutnud sellest eemale hoida.

Muusikal kui žanr on inimestele kindlasti südamelähedane ja seda mitte ainult Eestis. Kui vaatame Rootsit, ühte Tallinki põhiturgu, siis sealt on sündinud "Mamma Mia!", "Chess" jne. Kindlasti ei pea muusikale välistama, aga kindlasti ei ole muusikalid ainus edu pant.

Edu pant... Kas Tallink hakkab tennise kõrval ka rohkem Eesti kultuuri toetama?

Tallink on Eestis üks suuremaid kultuuri ja spordi toetajaid, saanud kultuuriministeeriumilt ka suure kultuurisõbra tiitli. Tallink on alati olnud ettevõtte, kes panustab ühiskonda tagasi ning on üheks mooduseks valinud erinevate Eesti kultuurikollektiivide ja -organisatsioonide toetamise, kas rahaliselt või sõiduvõimaluse pakkumise  kaudu.

Vanemuise teatrijuhiks kerkides ütlesite, et "kui oled 352 vanemuislase keskel kasvanud, siis nad ju tunnevad sind, kui aga tuled väljastpoolt maja, on neil oluliselt keerulisem sind tundma õppida, veel enam – usaldada". Nüüd te tuletegi väljastpoolt maja Tallink Grupi ligi 7000 töötaja ette. Kuidas nad teid usaldama peaksid?

Olen pidanud end igal eluetapil tõestama. Saades Vanemuise teatrijuhiks, oli sellele siis palju vastaseid. Olen pidanud ennast tõestama kultuuriministeeriumi kantslerina, nii ühiskonnale kui ka inimestele, kellega koos töötasin. Täpselt sama seisab ees ka Tallinkis. Loodan, et oma tööga ma võidan nende usalduse.

Äripäeva ajakirjanik Aivar Hundimägi nimetas laevafirma kõige olulisemaks müügimeheks ettevõtte juhatuse esimeest. Olete meenutanud, et Tallinki tänastel koduturgudel elab ligi 20 miljonit elanikku. Kuidas tuua nad kõik ning veel mitu korda Tallinki laevadele ja hotellidesse?

Kõiki korraga ei too, aga 9,8 miljonit reisijat Tallinkil mullu juba oli. Tallinkis töötas mullu keskmiselt 7400 inimest, see on suur organisatsioon, mille juhtimine on meeskonnatöö. Lähen ja annan oma panuse, et meeskonda motiveerida, et teeksime veelgi parema tulemuse, et veel rohkem inimesi leiaks tee Tallinki laevadesse ja hotellidesse.

Kas väljend "Tallinki tänastel koduturgudel" tähendab, et homsed koduturud võiksid avaramad olla?

Tallink peab kogu aeg mõtlema, millises suunas ja kuhu areneda, nii merel kui ka maal. Millised on võimalikud lahendused, nendest saab börsiettevõte anda teada siis, kui otsused on tehtud. Iga ettevõte, ka Tallink, peab igapäevaselt mõtlema, kuidas efektiivselt toimetada ja sellelegi, kas on täiendavaid kasvuvõimalusi ja arengusuundi. Selles osas on härra ajakirjanik olnud tabav, märgates minu öeldut. Aga kas ja mis, sellest on vara ja ennatlik rääkida.

President Kaljulaid vetostas magusamaku seaduse, sest see tegi erandi Tallinkile ja Tallinna lennujaamale. Too juhtum on küll mullune lumi, aga edasipidi tuleb teil Tallinki huvide nimel tõsist lobby-tööd teha. Olete valmis?

Ei tea, kas see on lobby-töö, aga olen valmis argumenteerima, kui mingi ettepanek või plaan ei pruugi olla Eesti majandusele või arengule kõige parem. Samas ei ole ma kaotanud lootust, et terve mõistus võib võita ka ilma sekkumiseta.

Kuidas teile meeldib Tallinna-Helsingi tunneli idee?

Tegu on kindlasti intellektuaalselt väga huvitava mõttega. Ma ei ole detailideni kursis kõigega, küll aga jäi silma üks uuring, milles väideti, et kui tunnel on kelle iganes rahaga valmis ehitatud, siis 40 aasta vältel peaks selle tegevust doteerima – ütlen mälu järgi – 260 miljoni euroga aastas. See on suurem summa kui kogu kultuuriministeeriumi aastaeelarve. Minu lihtne küsimus on: kes maksab arve?

Ilmselt Tallinki juhatuse tulevase esimehena ei saakski te teistmoodi...

Ei. Teile võib jääda mulje, et ma ei saa muud öelda. Aga paratamatult peame niimoodi küsima.

Kui Tartust Tallinna saaks rongiga pooleteise tunniga, siis Tartu lennuliikluse muredest ei peaks enam nii tihti rääkima, sest lennujaam oleks oluliselt lähemal. Või vaatame, kui keeruline on olnud Tallinna-Tartu maantee laiemaks ehitamine, kusjuures mina olen 2+1 sõiduradade toetaja, tingimusel, et möödasõidu rada oleks natuke laiem. Aga 260 miljonit eurot aastas on ikkagi väga suur summa.

Kas tunneli lisandväärtus, mis sellest Eestisse tuleb, on piisavalt suur, et seda kõike katta? Ma ei ole ekspert, mul on lihtsad küsimused.

Kuivõrd näete Tallinki ühe osana Rail Balticust, et mis ühendaks Soome uue raudteega?

Rail Baltic on kindlasti kõigile oluline ja Tallink peab selle saabumiseks valmis olema. Elementaarne. Mul ei ole mingit tuska, et see ei lähe läbi Tartu. Aga selle kõrvalt ei tohi jääda tegemata kõik ülejäänu, ehk taaskord – Tallinnast Tartusse rongiga maksimaalselt 1,5 tunniga, mis eeldab raudteel kiiruse tõstmist 160 kilomeetrini tunnis. See avardaks oluliselt Lõuna-Eesti võimalusi.

Ajakirjanik Hundimägi nentis Vikerraadios, et pole väga olulist vahet, kelle pihus on Tallinki pardal parasjagu rooliratas, sest kaptenisillal istuvad ikkagi Pant ja Hanschmidt ehk jälgivad, et laev hoiaks õiget kurssi. On tal õigus?

Kaptenisillal istuvad laeva kaptenid.

Te saite aru küll, et jutt on Tallink Grupist, arvan ma.

Kui küsimus on selles, kas omanikel on sõnaõigus Tallinki arengu osas, siis arusaadavalt on see nii.

Kui suur on juhatuse otsustuspädevus?

Praeguseks olen aru saanud, et igapäevasesse tegevusse nõukogu ei sekku. Juhatuse otsustuspädevus on üsna lai, nagu üldse tipp- ja keskastme juhtidel, kellel on õigus teha omi otsuseid, kui see läheb kokku ettevõtte üldiste strateegia, visiooni ja seatud eesmärkide täitmisega.

Mullu juulis teatas Tallink Grupp, et alustas protsessi ettevõttele võimalike strateegiliste valikute leidmiseks, mida investorid tõlgendasid suuromanike soovina müüa enda osalus. Miks see müük ära jäi?

Ma ei ole kursis, et keegi oleks soovinud ettevõtet müüa ning selle protsessi algamise, kulgemise ja lõpetamise osas saavad anda vastuseid ainult Tallinki nõukogu liikmed.

Kui Tallink teatas märtsis tegevjuhi vahetusest, ehk teie tulemisest, tekitas see börsil hinnasula ja Tallinki aktsia odavnes päevaga 11 protsenti. Mis tunne teil oli?

(Vaatab nutitelefoni)

Täna on Tallinki aktsia tõusnud 1,42 protsenti...

Kindlasti tuleb vaadata, et kaks uudist tulid koos ja mis tegi Tallinki aktsia mullu juulis, kui strateegiliste valikute leidmise protsess algatati. Siis tekkis teatud ootus ja pärast sõnumit, et protsess on ilma järgmiste sammudeta lõpule jõudnud, oli see [langus] igati ootuspärane.

Kas Tallinki aktsia maksab praegu õiglast hinda?

Raamatupidamislik õiglane hind ehk book value, mis on dokumentides börsil ka välja öeldud, on 1,25 eurot. Tänane hetkehind on sellest allpool – 1,06 eurot.

Teen endast kõik, et Tallinki aktsia oleks hea ja väärtuslik aktsia investoritele, et Tallinki kogu meeskond teeks tööd selle nimel, et Tallink maksaks rohkem dividende omanikele, keda on üle 11 000 aktsionäri ja et Tallink oleks stabiilne dividendiaktsia.

Olete olnud Tallinki aktiivne väikeinvestor ja kui väikeinvestori pilguga seda börsifirmat vaadata, siis – mida te muutma hakkate?

Ei saa arvata, et kui nii suur ettevõte saab uue juhi, siis ainuke lahendus on kõikvõimalike muutuste tegemine. Muuta muutmise pärast ei ole vaja. Kindlasti vaatab uus inimene ettevõtet teistsuguse pilguga, küsib küsimusi, mida kas ei ole ammu küsitud või on need vastused stampidena välja kujunenud. Uus, värske pilk aitab kindlasti teatud protsesse üle hinnata, täpsustada, tuua uusi ideid, millest börsiettevõttele kohaselt ei saa praegu rääkida. Aga, kordan: minule on oluline, et Tallink oleks investoritele ja ühiskonnale väärtuslik ja kasvav ettevõte.

Teil on Tallinkis kolmeaastane leping. Mis edasi saab?

See selgub kolme aasta pärast. Kui teeme igapäevaselt usinalt tööd, ja see mulle meeldib, küll siis elu ise edasi suunab.

Reformierakonna uus esimees Kaja Kallas ütles, et riigi edukuse tagab see, kui iga ametnik ja poliitik suudab näha ühiskonna erinevaid seoseid ja võimalusi, mitte ainult takistusi ning õhutas rotatsiooni riigikogu liikmete, ametnike ja erasektori vahel. Proovite selle nüüd järele?

Riigikogu liikmete ja ametnike vahel ma rotatsiooni hästi ette ei kujuta. Kui inimesed läheksid parlamendist ametnikuks, siis saaksid olema igapäevased kahtlused ja kõhklused, mida ka mulle on ette heidetud seoses kuulumisega ühte mittetulundusühingusse. Kindlasti on siin võimalikud aga erandid.

Aga mul on väga hea meel, et erasektorist on avalikku teenistusse tulnud mitmeid väga häid tippjuhte ja liikumist on olnud ka vastupidi. Niisugune rotatsioon on kindlasti hea.

Avaliku sektori sees on rotatsioon samuti võimalik ja vajalik, aga mitte nii, et kultuuriministeeriumi teatrinõunik vahetab koha keskkonnaministeeriumi kalandusnõunikuga. See läheks vastuollu minu arusaamaga, et ministeeriumis peaksid töötama oma valdkonna praktilise elukogemusega inimesed, tegemaks sellele valdkonnale parimaid otsuseid.

Kolme aasta pärast olete majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler?

See on huvitav mõte. Aga – ma ei ole peast kantsler. Tulin kantsleriks, sest mind köitis ja köidab see valdkond, kultuur ja sport.

Enn Pant tundub olevat omanikuna kiire otsustaja, ka personalipoliitika osas. Teie seda ei karda?

Mulle on alati meeldinud kiire otsustamine, kui see on võimalik. Mulle ei ole kunagi meeldinud lohisevad protsessid, mida selles ametis pidin üsna tihti elukogema.

Mida ma oleksin pidanud küsima, et teid emotsionaalsemaks muutma?

Üks ajakirjanik siin laua taga juba ütles mulle mõnda aega tagasi, et küll te olete igav inimene. Ilmselt on see mingi muu aeg, muu koht, muu roll, kus kunagi näitan välja ka enda emotsionaalsemaid külgi. Olen kasvanud selliseks nagu olen ja ega seda vägisi muuta taha, sest siis ma ei oleks see, kes ma olen.

Paavo Nõgene Autor: Sander Koit / ERR