ERR Moskvas: Venemaa leiab, et olukord Süürias on põgenikele piisavalt hea ({{commentsTotal}})

Venemaa, Iraani ja Türgi välisminister lubasid Moskvas kohtudes jätkata pingutusi Süüria sõja lõpetamiseks. Kui Türgis on Süüria sõjapõgenikke üle kolme miljoni, siis Venemaa leiab, et Süüria olukord on piisavalt hea, et põgenikud võiksid hakata tagasi koju minema. ERR-i Moskva korrespondent Anton Aleksejev vestles saate "Välisilm" jaoks põgenike ja neid Venemaal abistava organisatsiooniga.

MTÜ „Kodaniku kaasabi" büroo on kõige tuntum Vene organisatsioon, mis püüab abistada põgenikke. Neist paljud on Süüriast: veel enne sõja algust tekkis Moskvas väike ja kinnine süürlaste diasporaa. Kui sõda algas, ei tahtnud inimesed kodumaale pöörduda.

"Esiteks, mõned inimesed ei julgenud tagasi minna, et uut viisat saada. Teiseks, need kes siin töötasid, teenisid ja viisid koju raha ja siis tulid tagasi. Nemad tõid siia oma pere. Minu arvestuse järgi on nüüd umbes 6 000 inimest, kes vajavad varjupaika. Põgeniku staatus aga vastavalt Vene Föderatsiooni põhiseadusele ja ÜRO konventsioonile on vaid kahel inimestel. Ma pole neid kunagi näinud ja kes nad on, ma ei tea. Umbes tuhandel on ajutine varjupaik. Ülejäänud jäid siia illegaalselt," selgitas MTÜ "Kodaniku kaasabi" juht Svetlana Gannuškina.

Nadil ei taha oma nägu näidata ega õiget nime öelda. Tema lugu on tüüpiline: tuli Venemale viisaga, mis on nüüdseks aegunud - aga sõda Süürias, kus tal oli väike äri, mitte. Nadil taotles ajutist varjupaika - seda oli viis aastat tagasi võimalik veel saada.

"Nad andsid mulle varjupaiga üheks aastaks. Kui see hakkas lõppema, oli vaja seda pikendada, aga nad ütlesid ära. Alguses migratsiooniteenistuse Moskva büroo, siis föderaalne migratsiooniteenistus," meenutas mees.

Kui algasid probleemid, pöördus Nadil "Kodaniku kaasabi" poole. Kõik põgenikud teavad, et peale Svetlana Gannuškina keegi neid ei aita.

"See on juriidiline ja vahendamise abi. See tähendab, et me aitame inimestel võimudega suhelda, sest meie võimudega suhelda on väga raske," märkis Gannuškina.

Nadili taotluse menetlus venis mitu aastat. Märtsis otsustas kohus, et Nadilil ei ole õigust varjupaika saada.

"Kohus või migratsiooniteenistus ütlevad meile, et Süürias on kõik korras. On ju inimesed, kes seal elavad - miks siis sina elad siin, Venemaal?" andis Nadil ametnike põhjendustest ülevaate.

Rahvusvaheline inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch on aga veendunud, et Venemaal on põhjust põgenikke Süüriast vastu võtta.

"Alates 2015. aasta septembrist on Venemaa Süüria konflikti aktiivne osaleja. Ja sellega aitab ta kaasa elanike äravoolule Süüriast. Ja selles olukorras, olles konflikti aktiivne osaleja, võiks Venemaa demonstreerida palju vastutustundlikumat lähenemist nende inimeste suhtes, kes põgenevad Süüriast, põgenevad sõja eest," lausus Lokšina.

Nadilist sai nüüd illegaalne migrant, kes ei saa eluaset üürida ega normaalset tööd leida.

"Ma töötan praegu restoranis, olen vesipiibumeister. Kui restorani omanik võttis mind tööle, ta ei teadnud, et mul ei ole midagi, ei mingit luba. Kui meie restorani tuleb kontroll, siis saab ta trahvi 500 000 rubla (6 600 eurot). Pool miljonit," tunnistad Nadil.

Muidugi on probleeme korrakaitsjatega ka Nadilil endal. "Ma ei saa tänavatel normaalselt käia. Kui näen politseid paremal, lähen vasakule. Sest ma kardan, et politsei peab mind kinni," toonitas ta.

Olgu öeldud, et Vene riik suhtub negatiivselt mitte ainult põgenikesse, vaid ka nendesse, kes püüavad neid abistada. MTÜ „Kodaniku kaasabi", mis saab raha ÜRO pagulaste ülemvoliniku büroolt ehk siis välismaalt, on Vene seaduse järgi välisagent, sest tegeleb poliitikaga.

"Kontrollimise käigus meilt leiti või pigem ma ise näitasin prokurörile väljaannet nimega "Korruptsioonivastane ekspertiis migratsiooni seadusandluses". Tol ajal oli poliitilise tegevuse kirjelduses öeldud, et see on poliitika muutmiseks suunatud tegevus. Aga see, et me astume korruptsiooni vastu, kas see tähendab, et tahame riigi poliitikat muuta? Kas riigi poliitika on siis suunatud korruptsiooni toetamiseks?" imestas Gannuškina.

Samas on Venemaal süürlasi, keda Moskva toetab - ja nemad toetavad Moskvat. Kadri Džamil usub, et tänu Venemaa sõjaoperatsioonile Süürias võib Nadil kodumaale kohe naasta.

"Olukorra normaliseerimine Süürias aitab rohkem kaasa süürlaste kodumaale, oma kodukollete juurde naasmisele. Seal on ohutu," väitis Süüria opositsiooni "Moskva platvormi" liider Džamil.

Nadil on aga teisel arvamusel. "Ma ei taha praegu Süüriasse minna. Sest kui ma Süüriasse lähen, siis kas tapavad mu terroristid või kutsub riik mind sõjaväkke. Aga sõjaväkke ei taha ma minna, sest minu usk ei luba mul inimesi tappa."

Ühest asjast on aga raske aru saada. Nadili, kes kardab kodumaale minna, kavatseb Venemaa välja saata. Aga Džamili vastu, kes peab oma kodumaad ohutuks riigiks, elades juba viis aastat rahulikult Moskvas ning Süürias ei käi, ei ole Vene riigil midagi. Kus on loogika?

"Te otsite loogikat seal, kus seda ei ole. Seda tõesti ei ole. Aga kas see on üks ja ainus moment, kus meie võimu ja meie riigi tegevuses loogika puudub?" kommenteeris Gannuškina.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: