Lembitu pealuu otsingute konkreetse töökavaga hakatakse tegelema suvel ({{commentsTotal}})

Pealuu. Pilt on illustreeriv.
Pealuu. Pilt on illustreeriv. Autor/allikas: ERR

Muistse malevajuhi Lembitu pealuu otsimiseks loodud Eesti-Poola ühisprojekti konkreetse töökavaga hakatakse tegelema suvel.

"Kuna ülikoolis on kevadsemestri lõpp kõige kiirem aeg, siis on Poola partneritega kokku lepitud, et konkreetse töökavaga hakatakse tegelema suvel," rääkis Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja Anti Selart BNS-ile.

1960. aastatel nähti Lembitu pealuud arvatavasti ühes Poola muuseumis. Eesti otsingumeeskonda juhib Selart, kes plaanib projekti raames külastada mitmeid Poola institutsioone - Varssavi rahvusmuuseumi ja rahvusraamatukogu, Lubliini muuseumi, Zamoyski muuseumi ja nii edasi.

"Nagu Euroopa maade ja rahvaste ajaloos tavaline, on ka Eesti olnud läbi ajaloo seotud nii lähemate kui ka kaugemate naabritega. Paljudes maades leidub olulisi Eesti ajaloo allikaid. Kuid erinevalt teistest Euroopa riikidest pole Eesti rajanud välismaale oma ajaloo instituute nende uurimiseks. Sellise, ennast igati õigustanud teadus- ja kultuurikoostöö vormi puudumine on tegelikult väga kahetsusväärne. Eesti-Poola ajaloo kokkupuutepunktide ja võõrsil asuvate allikate uurimine, nii nagu see praegu on päevakorda tõusnud, on loodetavasti alles esimesi katseid seda puudujääki korvata. Seda kavandatud koostööd on tõepoolest avalikkuses seostatud pärimusega, mille järgi kusagil Poolas leidub "eestlaste juhi" - neid oli rohkem kui vaid Lembitu - pea. 16.-17. sajandil sattus Liivimaalt Leedu- ja Poolamaale arvukalt ajalooallikaid. Praeguse koostöö reaalne eesmärk on saada esialgne ülevaade nende uurimise võimalustest," selgitas Selart.

Madisepäeva lahing, mida on nimetatud ka Pala, Paala või Sakala lahinguks, toimus 1217. aastal Eesti muistse vabadusvõitluse osana. Eestimaa maakondadest kokku kogutud suur malev, keda juhtis Lembitu, võitles ristisõdijate vastu. Lahing lõppes eestlaste kaotusega, Läti Henriku kroonika järgi hukkus selles 1000 eestlast.

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: