Suvel ja sügise hakul peaminister Jüri Ratasel infot nappis, põhjalikuma ülevaate andis ta oktoobri alguses. Toonase saate teema oli küll riigieelarve, ent Lembitu pealuu teema tõi sisse end selleks korraks hästi ette valmistanud Ratas ise.

Peaminister rääkis 2. oktoobri saates, et kultuuriministeerium soovis juba ammu uurida, kas võib vastata tõele legend kusagil Poola muuseumis olevast muistse juhi Lembitu pealuust. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja Anti Selart soovitas teemale läheneda nii, et proovida kaardistada Eesti ajaloo kohta laiali pillutatud materjale Poola muuseumides ja arhiivides. Kui huvipakkuvat infot peaks leiduma, on see kindlasti nendes kohtades ning edaspidi võiks tekkida digitaalne arhiiv Eesti ajaloo materjalide kohta, rääkis Ratas.

"Asjast on kasvanud välja konkreetne Eesti-Poola ajalookoostöö projekt, mis ei pruugi anda vastust küll Lembitu pealuu kohta, aga kindlasti annab vastuse meie ajaloo allikmaterjalide asukoha kohta Poola mäluasutustes. Kaardistamiseks on tehtud tööplaan, midapidi liigutakse. Poolaga käib aktiivne suhtlus ja töö, et kohti kaardistada ja selgitada välja võimalused edasiseks uurimiseks," andis peaminister ülevaate.

Viimati tõstis peaminister Lembitu pealuu otsingute teema taas ise esile 19. detsembri saates, nentides, et uut infot tal paraku pole.

Kuula juuresolevast heliklipist saatekatkendeid, kus peaminister Lembitu pealuu teemat lahkab.

Ajaloolane Lembitu pealuu otsinguist

Ajaloolane Anti Selart ise selgitas mullu jaanuaris ERR Novaatorile antud intervjuus, et pealuu on selles teemas pigem sümbol. "Ma olen täiesti kindel, et Poola kogudes leidub Eesti vanema ajaloo materjale, mille olemasolust on kogude hoidjad küllap teadlikud, aga mida meie ei ole osanud otsima minna." Projekti oluline lähtekoht on soov süvendada Eesti-Poola kultuurialast koostööd.

Hiljaaegu jõudsid näiteks saksa ajaloolased järeldusele, et Riia piiskopkonna arhiivi, mida on seni peetud valdavalt hävinuks, saaks ilmselt päris esinduslikult kokku panna, kui otsida Poola arhiividest ja raamatukogudest. Nimelt on 16. ja 17. sajandil erinevaid teid pidi sattunud Poola ootamatult palju Eesti ja Läti arhiivide materjali.

Selart selgitas, et võimude vahetumise aegadel on ikka ühena esimestest viidud ära varasid arhiividest. Nii võib olla tõesti juhtunud ka Lembitu pealuuga, mis ilmselt Riia arhiivist võidi kuhugi Poola viia. Samas tuleb siinjuures rõhutada, et ainus teada olev fakt on, et Lembitu pea jõudis 1217. aastal Riiga Liivimaa mõõgavendade orduga, kes võttis pea kaasa trofeena.

Kui Poolast tulekski päevavalgele pealuu, mis võiks Lembitule kuuluda, siis kuidas seda tuvastada? DNA proovi tarvis oleks vaja võrreldavat DNA proovi, seda aga pole. Raadiosüsinikmeetodiga saaks määrata vaid selle kolba vanuse.

Selart märkis, et küllap saakski uurida vaid konkreetse leiu päritolu, hea oleks, kui saaks jälile kasvõi Lembitu pealuu legendile.

Kultuuriministeeriumi algatus ja 10 000 euro eraldamine projektile tõukus sellest, et 2017. aasta 21. septembril möödus 800 aastat Madisepäeva lahingust, kus langes Sakala vanem Lembitu.

Madisepäeva lahing, mida on nimetatud ka Pala, Paala või Sakala lahinguks, toimus 1217. aastal Eesti muistse vabadusvõitluse osana. Eestimaa maakondadest kokku kogutud suur malev, keda juhtis Lembitu, võitles ristisõdijate vastu. Lahing lõppes eestlaste kaotusega, Läti Henriku kroonika järgi hukkus selles 1000 eestlast.