Lembitu pealuu saladus jätab ajaloolastele tööd ka edaspidiseks

Muistse malevajuhi Lembitu pealuu otsimise nime all tuntuks saanud ja seetõttu ka üksjagu tögatud Eesti-Poola ühisprojekt on lõppenud, kuid selle üks eestvedaja, ajaloolane Anti Selart hindab ettevõtmist kordaläinuks.
"Kõige lihtsam on tehtut kokku võtta nii, et uurimisreisid kinnitasid Poola arhiivide, raamatukogude ja muuseumide olulisust Eesti ajaloo uurimise jaoks," ütles Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja Selart ERR-ile.
Praegu oli Selarti sõnul võimalik teha vaid lühivisiite kolme linna - Varssavisse, Krakovisse ja Poznanisse.
"Kuid seegi võimaldas välja selgitada seni Eesti ja keskaegse Liivimaa ajaloo uurimise seisukohalt tundmatuid materjale. Sellist süstemaatilist tööd tuleks kindlasti jätkata. Mõistlik oleks seda teha pikemaajalise uurimisprogrammi kaudu, mis lubaks uurijatel kauem ja süvenenumalt kohapeal töötada," rääkis Selart.
Selart märkis, et Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kellel ei ole oma ajaloolisi missioone või ajaloo instituute välismaal. "Kuna Euroopa maade ajalugu on alati olnud väga tihedasti omavahel läbi põimunud, etendavad sellised asutused väga
suurt - tegelikult hädavajalikku - rolli nii iga üksiku maa kui ka
Euroopa ühisajaloo tundmaõppimisel ja vastastikuse teineteisemõistmise
edendamisel."
1960. aastatel nähti Lembitu pealuud arvatavasti ühes Poola muuseumis, mis Selarti sõnul on ühelt poolt legend, kuid ajalooliselt üsna usutav. "Võidu märgiks võeti väepealikke päid ikka kaasa. Ning kui see legend pidi olema kellegi poolt niiöelda leiutatud, siis pidi ta teemat tundma," sõnas Selart. "Projektiga tehtud tööga vaatasime üle selle looga seotud materjale."
Madisepäeva lahing, mida Lembitu juhtis, on nimetatud ka Pala, Paala või Sakala lahinguks, toimus 1217. aastal Eesti muistse vabadusvõitluse osana. Eestimaa maakondadest kokku kogutud suur malev võitles ristisõdijate vastu ja lõppes eestlaste kaotusega, Läti Henriku kroonika järgi hukkus selles 1000 eestlast.
Kultuuriministeerium toetas Lembitu pealuu, õigupoolest sellega seotud legendi uurimiseks seotud Eesti-Poola ühisprojekti 10 000 euroga. "Tahaksime koputada Poola kolleegide ustele ja küsida esmajoones, mis leidub Poola arhiivides ja raamatukogudes laiemalt Eesti ja kogu keskaegse Liivimaa vanema ajaloo kohta. Ja kui selle juures selgub midagi selle legendi päritolu kohta, on ju ka väga hea," on Selart varem öelnud.
Toimetaja: Indrek Kuus