Priit Hõbemägi | Saaremaa dilemma – ajakirjanik või suhtekorraldaja? ({{commentsTotal}})

Priit Hõbemägi.
Priit Hõbemägi. Autor/allikas: Tallinna ülikool/Youtube

Teade Saaremaa ajalehe Meie Maa ajakirjanike loodud suhtekorraldusfirmast (Postimees, 9. mai) oli ühest küljest üllatav ja teisest küljest mitte. Aga kõigest järgemööda.

Kõik algab sellest, et mis erinevus on üldse ajakirjandusel, suhtekorraldusel ja kommunikatsioonijuhtimisel. Kaugemalt vaadates ei ole ju ajakirjandusel ja kommunikatsioonitööl – olgu selleks teavitamine, suhtekorraldus või ka reklaam – tõesti mingit erilist vahet. Tegeletakse nii ühel kui teisel puhul inimeste informeerimisega, ühiskonna teavitamisega. 

Lähemalt vaadates on ajakirjandus ja suhtekorraldus-kommunikatsioonijuhtimine aga väga erinevad asjad. Kommunikatsioonijuhtimine ja suhtekorraldus, ka reklaam, on suunatud strateegilisele kommunikatsioonile – looma kommunikatsioonistrateegiat, valmistama ette projekte ja neid edukalt ka läbi viima. Kommunikatsioonijuhtimine on strateegiline tegevus, mille eesmärgiks on kaugemas tulevikus saavutada info suunamise kaudu teatud kindlaid eesmärke: panna inimesed midagi uskuma, muuta nende peas olevaid seisukohti, tekitada neis soovi ja vajadust osta mingeid kaupu.

Ega asjata pole nii välisministeeriumi, kaitseministeeriumi kui ka valitsuse juures ametis just nimelt strateegilise kommunikatsiooni spetsialistid. Varasemal ajal, kui asju nimetati veel naiivselt "õigete" nimedega, kutsuti näiteks sama tööd tegevat valitsuse nõunikku psühholoogilise kaitse nõunikuks, mis tegelikult tähendas aga infosõja spetsialisti.

Kuid ajakirjandusega on lugu asi hoopis teistsugune. Ajakirjandus peab eeskätt ja kõigepealt otsima tõde, selle välja selgitama, arusaadavalt sõnastama ja siis inimestele kätte tooma. Muidugi teeb ajakirjandus veel palju muudki, näiteks harib, loob platvormi ühiskondlikuks arvamuste vahetuseks, lahutab meelt, jagab igapäevast informatsiooni. Aga tõe otsimine on ajakirjanduse esimene ja kõige tähtsam kohus. Ning selles osas on kommunikatsiooni juhtimine ja suhtekorraldus küll kaks kategooriliselt erinevat tegevust. 

Selleks, et täita oma rolli demokraatlikus ühiskonnas, peab ajakirjandus olema usaldusväärne. Juhtub, et ajakirjanduse usaldusväärsus kõigub ja siis püüab ajakirjandus seda taastada. Sest ilma usaldusväärsuseta lakkab ajakirjandus olemast. Juba puht praktilisest küljest pole mõtet kulutada raha infokanali peale, mis ei räägi tõtt ja milles sisalduvale informatsioonile toetudes ei saa langetada elus ei pisikesi ega suuri otsuseid.

Siit jõuame ajakirjaniku lojaalsuse juurde. Ajakirjaniku lojaalsus peab kuuluma tema väljaandele, muidu ei jõua tõde lugejateni. Aga kui ajakirjanik on osa ajast tööl (millise osa ajast, pealegi?) suhtekorraldajana? Kellele kuulub siis tema lojaalsus?

Loogika ütleb, et suhtekorraldaja lojaalsus kuulub tema kliendile. Kui klient soovib kogukonnas mingit seisukohta levitada, siis peab suhtekorraldaja teda aitama nagu oskab. Muidu ei hakka teda ju keegi palkamagi. See lojaalsusdilemma on sama ohtlik nagu strateegilise kommunikatsiooni ja ajakirjanduse vaheline põhimõtteline erinevus.

Olukorrast arusaamiseks tuleks astuda sammuke tagasi ja mõtiskleda ajakirjanduse ärimudeli üle. 2000. aastate esimese kümnendi lõpus maailma vallutanud majandussurutis tegi ajakirjandusele kõvasti liiga. Reklaamiturud varisesid kokku ja samal ajal vallutasid nutiseadmed inimeste tähelepanu. Tulemus on, et lairiba-internet on (peaaegu) kõikjal vabalt kättesaadav, inimesed soovivad saada informatsiooni igal ajal ja igas kohas igasse seadmesse, kuid ei soovi selle eest enam maksta, sest nad on harjunud tasuta sisuga. Vana ärimudel varises kokku, ja peagi vallutas maailma ka sotsiaalmeedia. Inimesed kaotasid huvi väljaannete kodulehtede vastu veebis, mis kirendasid hüplevast reklaamist, ning lugesid lihtsalt sotsiaalmeedias neile vahendatud artikleid.

Sellises olukorras pole üldse selge, kuidas ajakirjandus ennast tulevikus ära majandab. Saaremaa ajaleht Meie Maa on karmis konkurentsis teise Saaremaa lehega Saarte Hääl. Äkki otsivad on Meie Maa ajakirjanikud lihtsalt uut mudelit, kuidas konkurentsis ellu jääda?

Võimalik, kuid isegi sellises olukorras ei ole võimalik ajakirjandust ja suhtekorraldust ühelt toolilt teha. Sest see mõjub hävitavalt eeskätt ajalehe usaldusväärsusele – kelle laulu nad siis laulavad? Ja kui pole usaldust, siis pole ka ajakirjandust. •

Samal teemal: "Meie Maa ajakirjanikud lõid suhtekorraldusfirma"

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: