Pealinnas ringi liikudes torkab silma tõeline ehitusbuum - Kesklinnas ja Kadriorus kerkib uusi büroo- ja kortermaju nagu seeni pärast vihma. Kohati on kõrvuti ehitamisel lausa viis-kuus hoonet korraga.

Üks põhjustest võib peituda seaduses, mis ei luba pärast 2020. aastat enam alla A-energiaklassiga hooneid ehitada. Teisisõnu: arendajad soovivad ehitada võimalikult palju B- ja C-energiaklassi hooneid, kuni võimalik, enne kui nullenergia nõue kehtima hakkab, mis ka ehitushinda kasvatab. Odavamat ehitust on aga lihtsam müüa.

Tänavu esimeses kvartalis väljastas Tallinn 313 ehitusluba ja 216 kasutusluba. Seda on siiski pea kolmandiku võrra vähem kui aasta tagasi esimeses kvartalis: siis väljastas linn 484 ehitusluba ja 343 kasutusluba.

Seejuures on tänvustest ehituslubadest 44 taotletud C-klassi, 43 B-klassi ja vaid viis A-klassi hoonete ehitamiseks.

Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Ignar Fjuk kommenteeris, et ehitusloa menetlejad on koormuse vähenemise tõttu pandud lisaks ka kasutuslube läbi vaatama, kuivõrd nende proportsioon on tõusuteel, kuid usub, et olukord võib enne 2020. aastat veel muutuda.

"Seega eelmisel aastal samal ajal võtsime menetlusse mõnevõrra rohkem ehitusprojekte, kasutusloa saamiseks võeti käesoleva aasta esimese kvartali jooksul menetlusse mõnevõrra rohkem objekte kui eelmise aasta samal ajal," võttis Fjuk kokku. "Üldiselt ei ole tunda, et praegu esitataks ehitusprojekte menetlusse eesmärgiga saada ehitusluba enne uute nõuete kehtima hakkamist. Ilmselt seisab see aeg veel ees."

Arendaja: palgad kergitavad hindu rohkem kui A-klassi nõue

Suurettevõte Mitt & Perlebach on Tallinna ehitamas praegu 800 korterit. Enamik nende ca 15 arendusest on B-klassi hooned, ent muist vastab juba ka A-klassile.

"Pooli ehitame enda arendusettevõttena, pooli turul tegutsevatele teistele arendajatele," ütleb ettevõtte juhatuse liige Kristjan Mitt.

Ta tunnistab, et seadustega on nõudeid kogu aeg karmimaks tehtud, ent arendajad ja turg on nendega kohanenud ning nende jaoks vahet pole, millise energiaklassi hooneid nad rajavad või müüvad. Majanduse olukord on selline, et turg vajab uusi hooneid ja kõik, mis valmis ehitatakse, ostetakse ka ära.

Seetõttu ei ürita nad midagi ette valmis ehitada, vaid ehitavad järjest, nii nagu linnalt ehituslubadele kooskõlastusi saavad. Mitt usub, et A-klassi hoonete valmimine nõudluses langust ei too ning ka neid jaksavad inimesed osta, sest hinnavahe ei tule suur.

"Hoone energiatarbimises on A- ja B-klassi vahe äärmiselt väike," tõdeb Mitt. "Tulevikus tuleb lihtsalt rohkem jälgida seda arhitektuuri ja projekteerimise protsessi - rohkem tuleb päikesepaneele, mis hakkavad praeguseid B-maju A-maja klassi viima. Ehitussektor on kümme aastat läinud selles suunas, et hooned lähevad energiaefektiivsemaks, turg on sellega ära harjunud. Pigem ma näen, et materjalitootjad tulevad hoopis uute materjalidega kaasa."

Miti hinnangul on A-klassi temaatika pigem ületähtsustatud ja iga-aastane palgatõus, mis ka ehitussektoris endast tooni annab, mõjutab lõpphinda oluliselt rohkem kui rangema energiaklassi nõue.

"Drastilist hinnahüpet ma tulemas ei näe - palgad tõusevad kuus kuni kaheksa protsenti aastas, see mõjutab otseselt ehituskulu ja selle mõju on kindlasti suurem kui see, et peab ainult A-klassi maju tegema. See hinnavahe on ühekohaline number."

Mitt leiab, et seadus võiks siiski olla paindlikum ja sallida ka juhtumipõhiseid erandeid.