Hannes Vallikivi | Kuidas kaitsta õigusriiki ja läänelikku vaba ühiskonda ({{commentsTotal}})

Hannes Vallikivi.
Hannes Vallikivi. Autor/allikas: Derling.

Õigusega ähvardada oskab igaüks, kuid ilma moraalse kompassita ei saavuta austust kohtu, vastaspoole või ühiskonna silmis, tõdeb Eesti Advokatuuri esimees Hannes Vallikivi.

Iga kolmas Eesti advokaat läks kooli Eesti Vabariigis ega ole kunagi olnud oktoobrilaps või pioneer.1 Kaks kolmest Eesti advokaadist on juristihariduse saanud Eesti Vabariigis ja mäletab nõukogude aega ainult koolipõlvest. Suurem osa ei tea, mida tähendab osaleda kohtumenetluses autoritaarrežiimi kohtu ees. Kohtu ees, kus asi ei tarvitse, kuid võib olla juba ette ära otsustatud. Teatud liiki asjades on kindlasti ette ära otsustatud.

Poliitilisest võimust tugevalt sõltuv kohtupidamine ei ole meist kaugel. Mäletame hiljaaegu kahe Eesti kodaniku (Eston Kohveri ja Raivo Susi) üle Venemaa Föderatsioonis peetud kohtuistungeid. Kas kellelgi tekkis hetkekski lootust, et kohus vabastab Kohveri või Susi? Mõelge end nende advokaatide rolli – advokaat oli olemas ja käis kaitsealusega vanglas kohtumas, istus saalis metallist puuri ees ja võttis sõna. Aga kas temast sõltus midagi protsessi tulemis? 

Kas kellelgi on usku, et meie NATO-partneri Türgi kohtutes gülenismi või riigipöördesüüdistusega kodanikud saavad kogeda õiglast kohtupidamist? 

Looda parimat, valmistu halvimaks

Kuid kui turvalises keskkonnas me ise täna tegutseme? Järgnev võib kõlada paranoiliselt, aga nagu öeldakse: looda parimat, valmistu halvimaks. 

Eesti on nautinud 25 aastat sirgjoonelist riiklikku arengut. Meie põhiseaduslik kord on hästi toiminud, institutsioonid on tugevnenud. Oleme liitunud NATO ja Euroopa Liiduga ja see on meile loonud turvalise ja stabiilse keskkonna. Samas võttis meie president möödunud aasta veebruarist kasutusele lendväljendi "õmblusteta ühiskond". See justkui viitab sellele, et kusagil miski hargneb või rebeneb või et see võib juhtuda.

Lähiaastatel seisab ees nii valimisi kui ka oluliste institutsioonide juhivahetusi. Võimu perioodiline legitimeerimine on osa demokraatlikust riigikorraldusest. Ometi annab iga vahetus võimaluse muutusteks. Korralistele võivad lisanduda erakorralised ja raskemini prognoositavad muudatused – just nagu pronksiöö või 2008. aasta majanduskriis. 

Äsja nägime, et politsei- ja kaitsepolitsei juhi ametis jätkamine ei läinud sugugi libedalt. Viimasel hetkel võeti politseijuhi nimetamisel aeg otsitud ettekäänetega maha. Tähtsate ametite täitmisega kaasnevad alati poliitilised intriigid ja mitte tingimata parima valik. 

Sügisel astub viieks aastaks ametisse uus kaitseväe juhataja. Järgmise aasta sügisel saab ametiaeg täis veel ühe olulise jõuametkonna juhil – valitsus peab nimetama riigi uue peaprokuröri. Tema omakorda nimetab ametisse enamuse prokuröre, tema ametkond süüdistab ning valvab uurimise ja jälitamise seaduslikkuse üle.

Milline on see valitsus, kes Lavly Perlingile järglase nimetab? Seda me ei tea, sest 2019. aasta märtsis on riigikogu valimised. Ennustan, et parlamendierakondade arv kahaneb – võib juhtuda, et mõned pika ajalooga erakonnad ei ületa künnist. Samas kogub populaarsust krõbeda ütlemisega EKRE.

Minu eesmärk ei ole hakata EKREga hirmutama. Kuni meil on tagatud kodanikuvabadused ja toimuvad tõesti vabad valimised, väljendab kõigi parteide, ka EKRE toetus ühiskonnas valitsevaid eelistusi. Kindlasti on võimalik olla EKREst veel käredam.

2020. aastal lõpeb Euroopa Liidu eelarveperiood. Eestist saab saaja asemel panustaja ning Eesti majandusse laekub 1,5 miljardit eurot vähem eurotoetusi. Objektiivselt tähendab see vähemat raha majanduses ja seega ka inimeste sissetulekutes. Ühiskondlikud protsessid on teadagi tihedalt seotud kodanike majandusliku toimetulekuga. 

Enne II maailmasõda tekkisid äärmuslikud poliitilised liikumised 1929. aasta ülemaailmse majanduskriisi mõjude Eestisse jõudes. Ega üksi vabadussõdalased olnud lärmakad ja riiakad. Ka vasakpoolsetel olid "võimlemisrühmad", kes käisid poliitilise vastasleeri üritustel kaklusi korraldamas. 

Nagu teame, toona hakati valitsuste ebapüsivuses süüdistama riigikogu liiga suurt võimu ja erakonnademokraatiat. Süüdlaseks peeti 1920. aasta põhiseadust ja pea kõik poliitilised jõud tahtsid seda muuta. Üksnes juristid olid põhiseaduse muutmise vastu. 1927. ja 1928. aasta Õigusteadlaste Päevad võtsid vastu taunivad avaldused. See ei aidanud. Püütigi põhiseadust remontida. Välja tuli Eesti kõigi aegade kõige autoritaarseim konstitutsioon.

Ka praegu ollakse põhiseaduse kallal. Mäletate, kui varmalt tõttasid president Kaljulaiu valimise järel kõik kinnitama, et põhiseadus vajab remonti. Minister Reinsalu ongi kokku pannud põhiseaduse asjatundjate komisjoni, mille jaanipäevaks lõppevast tegevusest ei ole keegi küll midagi kuulnud. Õnneks on veerand komisjoni liikmetest advokaadid, kes sarnaselt ametivendadega aastatest 1927–1930 saavad aru, et põhiseadus on stabiilsuse garantii ja selle muutmine võib kujuneda Pandora laeka avamiseks.  

President Kersti Kaljulaidi ametiaeg saab läbi 2021. aasta sügisel. Uue presidendi valimine toimub lähestikku kohalike valimistega. "Põld" (valijameeste kogu) väljendab rohkem kui varasematel kordadel rahva vahetut tahet. Võib-olla saame näha sisuliselt presidendi otsevalimisi. 

Mõned kuud edasi, 2022. aasta märtsis nimetab riigikogu uue Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse õiguskantsleri ning sama aasta septembris riigikohtu esimehe. Need on kaks võtmeametit õigusriigi toimimise ja ausa põhiseaduslikkuse järelevalve tagamisel. Riigikohtu esimees kujundab lisaks riigikohtu koosseisu (tema esitab riigikogule riigikohtunike kandidaadid) ning juhib riigikohtu üldkogu tegevust, kes esitab kõigi ülejäänud kohtunike kandidaate presidendile kinnitamiseks. Ehk kohtunikkonna kujunemine hakkab olulisel määral sõltuma neist valikutest. 

Järgmiste riigikogude poliitilisest meelsusest ning kõigi nende ametite kandjate põhiseaduse-austusest ja meelekindlusest sõltub Eesti riigi käekäik väga suurel määral. 

Isegi kui mõni kole houellebecqilik stsenaarium ei realiseeru järgmiste riigikogu valimiste järel, võib kõik juhtuda pärast 2023. aasta valimisi. Ülemaailmne majanduskriis, millest USA ettearvamatu tegutsemise tõttu taas räägitakse, või olulised poliitilised sündmused võivad meie siseriiklikud protsessid pea peale pöörata palju kiiremini, kui oskame oodata. 

Pioneerid rahuvõitluses

Mina käisin koolis 1980ndatel. Kümnendi esimene pool oli väga umbne ja nõukogude propaganda töötas täistuuridel. Mäletan õpetajaid rääkimas ülemaailmsest laste rahuvõitlusest. Ka meie pidime sellest osa võtma. Tundsime huvi, kuidas me seda teeme. Selle peale vastati, et pioneer võitleb rahu eest hästi õppides. Tunnistan, et toona ma teo ja tagajärje põhjuslikust seosest hästi aru ei saanud. 

Üritan nüüd umbes samasuguse kaelamurdva ülesandega toime tulla ja pakkuda, kuidas advokaadid saavad kaasa aidata vaba ühiskonna kaitsele. Saame Eesti õigusriiki ja läänelikku vaba ühiskonda kõige paremini kaitsta väga hästi oma tööd tehes. 

Advokaadikutse põhiprintsiibid rõhutavad, et olles korraga kliendi usaldusväärne nõustaja ja esindaja, asjatundja ja õiglase õigusmõistmise vältimatu osaline, aitab advokaat ühiskonnas konflikte ennetada ja ära hoida ning konflikte seaduslike vahenditega lahendada. Selle läbi kaitsevad advokaadid vabadust, õigust ja õigusriiki. 

Advokaat saab oma tööd hästi teha, kui teda austatakse ning usaldatakse. Selle saavutamiseks peavad käiskäes käima kaks poolt: tööriistad (teadmised ja oskused) ning eetika.

Õigusega ähvardada oskab igaüks. Ähvardusega ei saavuta austust kohtu, vastaspoole või ühiskonna silmis. Advokaat esindab alati kliendi huvi ja võib olla kord ühtede vaadete või majandushuvide, kord teiste eestkõneleja. Kuid kõige moraalseks kompassiks on alati advokaaditöö eetilised tõekspidamised, nagu näiteks ausus, huvide konflikti vältimine, sõltumatus, konfidentsiaalsus ja teistesse lugupidav suhtumine. •

Tegemist on osaga Eesti Advokatuuri üldkogul peetud kõnest.

1 EA 810 aktiivsest liikmest 236 (29%) on sündinud pärast 1984. ja 560 (69%) pärast 1973. aastat.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: