Riigikohtu esmaspäeval avaldatud otsus põhines kohtuasjal, milles Toomas Tamme, Küllike Nammi ja Kalev Kangurit süüdistati kelmuses, kuid nii maakohus kui hiljem ka ringkonnakohus mõistis süüdistatavad õigeks ning ka riigikohus jättis otsuse põhiosas muutmata. Uurimise käigus küsis kaitsepolitsei Telialt välja kahtlustatava Tamme e-postkasti sisu aastatest 2015–2018.

Riigikohus nõustus oma lahendis maa- ja ringkonnakohtuga muu hulgas selles, et Tamme e-postkasti sisu väljanõudmisel rikuti oluliselt seadust, mistõttu pole tema postkasti vaatlusprotokolli lubatud tõendina kasutada, teatas riigikohus pressiteates.

Selles selgitati, et kui prokuratuur leidis, et tegemist oli adressaadini jõudnud kirjadega, mille väljastamist saab nõuda päringu teel, siis kaitsjad leidsid, et kirjad olid saatmisprotsessis ja nendega tutvumine oli võimalik üksnes kohtu loal. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustus kaitsjatega, et prokuratuuri käsitlus oli ekslik.

Riigikohus märkis, et põhiseaduse järgi on edastatavate sõnumite saladus kaitstud ja erandid on lubatud üksnes kohtu loal. Riigikohus on varem selgitanud, et teel olevate sõnumite rangem kaitse on põhjendatud asjaoluga, et need on saatja ja saaja mõju alt väljas.

Sõltumata sellest, kas e-kiri on saaja e-posti kontol kättesaadav, on ikkagi tegemist kommunikatsiooniprotsessi sekkumisega, kui kirjaga tutvumiseks ei kasutata mitte kirja saaja või saatja e-posti kontot, vaid hoopis teenusepakkuja käsutuses olevat teavet, mille üle kirjavahetuse osapooltel ei ole kontrolli.

Praeguses asjas on prokuratuur kinnitanud, et lõppkasutajal puudus võimalus mõjutada kirjade varundamist ning varukoopiate säilitamist ja väljastamist. Järelikult sai uurimisasutus kohtu loata teenusepakkuja kaudu juurdepääsu süüdistatava e-postkasti sisule, mis oli kommunikatsiooniprotsessis, tõdes riigikohus.

Riigikohus pidas lubamatuks ka seda, et teenusepakkujalt nõuti välja kogu e-postkasti sisu, piiramata päringu ulatust näiteks kahtlustuse ajaperioodiga. Prokuratuur ei suutnud loogiliselt põhjendada ligikaudu nelja aasta e-kirjade kasutamise vajalikkust.

Riigikohus märkis siiski, et erinevalt ringkonnakohtust ei välista ta võimalust, et vaidlusalust teavet võib koguda kohtu loal toimuva läbiotsimise teel – näiteks kui e-kirjade saamiseks soovitakse läbi otsida serverit ja selle asupaika. Samuti on võimalik lähtuda seaduses posti- ja telegraafisaadetiste arestimiseks ja läbivaatuseks ette nähtud korrast.

"Kuna kohtuasi puudutas üksnes e-posti teenuse pakkuja juures säilitatud kirjade kasutamist, ei võtnud riigikohus täpsemat seisukohta küsimuses, kas näiteks tööandja valduses olevate e-kirjade puhul võiksid kehtida erinevad nõuded," täpsustas riigikohus oma pressiteates.

Süüdistuse kohaselt eksitasid ärimees, Aqva Hotelsi üks omanikke Toomas Tamm, advokaat Küllike Namm ja maa-ameti endine juht Kalev Kangur teadvalt Viru maakohtu kohtunikku ja Tartu ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi, et saada kohtuotsusena dokument, mis võimaldaks MV Finantseeringud OÜ-l saada ebaseaduslikku tulu. Viru maakohus mõistis nad õigeks mullu mais ning Tartu ringkonnakohus jättis otsuse eelmise aasta detsembris muutmata.