Ülemöödunud nädalal teatas Kongo terviseminister, et riiki on taaskord tabanud ebola: poolel juhtudest surmaga lõppev viirushaigus, mis võib levida ka lihtsa käesurumise kaudu. Esialgu käib jutt kümnetest surnutest ja nakatunutest. Aastatel 2013-2016 Aafrikat laastanud ebolaepideemias suri aga enam kui 11 000 inimest, vahendas "Välisilm".

Ebola viirus avastati 1976. aastal Kongos. Sellest ajast saati on seda Aafrikas aeg-ajalt ikka esinenud. Enim ohvreid nõudis viirus 2014. aastal Guineas, Sierra Leones ja Libeerias. Surid mitte sajad, vaid tuhanded inimesed.

Nüüd on ebola jälle levima hakanud, sel korral taas Kongos.

"Haigus ise on tõsine - kuni 50-protsendilise suremusega - ja sisaldab endas üsna mitmeid sümptomeid, mis väljenduvad alguses lihas-liigesvalu ja kõrge palavikuna, kurguvalu, peavalu ja siis mõne aja pärast järgneb oksendamine, kõhulahtisus ja võib järgneda ka verehüübimatus ja veritsus," kirjeldas Lääne-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja Pille Märtin.

Ebolahaige on ohtlik ka pärast surma. Nii et kui on kas või kahtlus, et inimene suri ebolasse, peab tema matja olema rangelt kaitsevarustuses. Samas tuleb säilitada väärikus.

"Ohutu matmine on oluline, sest sellega sa vähendad inimeselt inimesele nakatumist. Kuid tähtis on ka, et matused toimuks väärikalt, et kohaliku kogukonnaga oleks ühine arusaam, kogukond peab saama leinata," rääkis maailma terviseorganisatsiooni (WHO) ekspert Pierre Formenty.

"Maa all kindlas pakendis ta ei ole nakkusohtlik enam. Tunnid, päevad, mis kuluvad ja siis ta nakkusohtlikkus selles mõtte kaob," sõnas Märtin.

Veel hiljuti ei olnud Ebola viirusele usaldusväärset ja ametlikku vaktsiini. Sel korral on WHO saatnud Kongosse 4000 doosi vaktsiini. Ka see ei ole ametlik, sest see ei ole veel jõudnud läbida kõiki litsentsi saamiseks vajalikke etappe. Kolm aastat tagasi oli vaktsiinist abi.

"Eksperimentaalne vaktsiin, mis leidis tõestuse, et ta töötab, võeti 2015 Guineas kasutusele. 11 000 inimest vaktsineeriti - need, kes olid vahetus kontaktis olnud haigetega või kontakti kontaktsed. Selles populatsioonis haigestumisi ei leitud," selgitas Pille Märtin.

Tema sõnul on haruldane, et eksperimentaalvaktsiini lubatakse kasutada.

"See on tõeliselt haruldane situatsioon ja selle tingib tõeliselt hädaolukord. Kui oli näda, et see viirus, mis Kongos on andmas juba üheksandat puhangut, on seal kohalik haigus, kui ta on jõudmas miljonilinna lähedusse, siis võetakse kasutusele kõik meetmed, ka need, mis võib-olla ametlikult kõigi reeglite järgi lubatud ei ole," rääkis Märtin.

Seekordne ebolapuhang sai alguse miljoni elanikuga Mbandaka linnas, mis on jõetransporti pidi tihedalt seotud pealinna Kinshasaga, kus elab 12 miljonit inimest.

"Kui Ebola viiruse puhang jõuab Kinshasasse, näeme siin suurt surma, sest siin on väga räpane. Valitsus ja inimesed peaks tegema pingutusi, et parandada linna sanitaartingimusi, et vabaneda sellest mustusest, sest viletsad sanitaartingimused aitavad kaasa viiruse levikule," arvas Kinshasa elanik Jean-Marie Mukaya.

Märtini sõnul räpasus rolli ei mängi. "Mängib rolli see, kui tihe on kontakt haige inimesega. Ebola viirus levib vahetu kontakti teel. Ta ei levi toidu, joogi, putukate, õhu ega piiskade vahendusel, vaid selleks on vajalik füüsiline kontakt," rääkis ta.

"Juhul kui terekäe andja käsi on näiteks katki, nahk on vigastatud, mingisugused marrastused on, siis tõenäosus on päris suur. Aga haige inimene peab olema. Ilma sümptomiteta, veel peiteperioodis inimene ei ole nakkusohtlik," lisas ta.

Märtini sõnul peetakse ebola levimise võimalust Euroopasse ja mujale maailma väga madalaks. Kui need puhangud tekkisid ja toimusid, siis ka näiteks kõige suurema puhangu ajal, kui nakatus 28 000 ja rohkem inimest, jõudis mujale maailma 20-30 ringis haigeid," märkis ta.

Eestis ei ole võimalik kontrollida, kas inimene võib olla nakatunud ebolasse. Sellist laborit pole ka Eesti naaberriikidel.

"Seevajab neljanda ohutustaseme laborit ja Eestis neljanda ohutustaseme laborit ei ole. Meil on olemas kolmanda taseme ohutuslabor, aga seal me seda viirust uurida ei tohi, nii et kui meil seda vaja peaks minema, meil on kogemus juba olemas, et Rootsis saab seda teha. Lennutranspordiga saab seda materjali transportida vastavalt kõikidele ohutusreeglitele," selgitas Märtin.

Seni ainus ebolakahtlusega patsient saabus Lääne-Tallinna keskhaiglasse 2015. aasta 2. jaanuari varahommikul. Haigust õnneks siiski polnud.