Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Ebola-puhang jõudis Kongo DV suurlinna

Tervisetöötajate puhastamine Bikoro haigla karantiinitsoonis.
Tervisetöötajate puhastamine Bikoro haigla karantiinitsoonis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Kongo Demokraatliku Vabariigi tervishoiuministeerium kinnitas, et miljoni elanikuga Mbandaka linnas registreeriti esimene nakatumine Ebola viirusesse.

Tegemist on murettekitava arenguga uue epideemia puhul, mis seni on endast märku andnud ainult riigi loodeosas asuvas Bikoro piirkonnas, vahendas Yle.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hoiatas juba eelmisel nädalal, et Ebola viirus võib levida mõnetunnise reisi kaugusel asuvasse Mbandaka linna.

Kongo DV tervishoiuminister Oly Ilunga Kalenga teatas nakatumisjuhtumist Mbandaka linnas kolmapäeva hilisõhtul ning tunnistas, et see tähendab praeguse epideemia jõudmist järgmisele tasandile.

Kaks aastat tagasi lõppenud Ebola-epideemia tappis Guineas, Sierra Leones ja Libeerias üle 11 300 inimese, nakatanuid oli ligi 30 000.

Praeguse Kongo DV loodeosa epideemia tõttu on esialgsetel andmetel surnud üle 20 inimese.

WHO teatas, et vaktsineerimist testimisel oleva Ebola-vastase vaktsiiniga on kavas alustada juba käesoleva nädala lõpus. Esimesed partiid vaktsiini saabusid Kongo DV-sse kolmapäeval.

Ebola-vastasel vaktsiinil ei ole veel ametlikku müügiluba, kuid seda on varem edukalt testitud Guineas.

Terviseameti kohaselt on Ebola-viiruse ja haiguse omadused järgnevad:

Viirus levib nakatunud (elus või surnud) inimeste vere või muude kehavedelike (nt sülg, uriin, eritised, sperma, väljaheited, rinnapiim) ja elundite kaudu. Harvadel juhtudel võib nakatumine toimuda kaitsmata seksuaalvahekorra teel meessoost haigestunuga kuni seitsme nädala jooksul pärast haigusest tervenemist.

Ei ole leitud tõendeid viiruse levimise kohta õhu või sääskede kaudu.

Ebola viirus ei kandu üle avalikes kohtades juhusliku kontakti kaudu inimestega, kes ei ole haiged. Ebola viirusega ei nakatuta raha puudutades, toidukaupu ostes või basseinis ujudes.

Inimesed võivad nakatuda ka otsesel kokkupuutel elus või surnud metsloomade (nt ahvid, metsas elunevad antiloobid, nahkhiired) vere või muude kehavedelike või loomade elunditega.

Inkubatsiooni periood on 2 - 21 päeva pärast nakatumist. Enamikul haigestunutest ilmnevad sümptomid ühe nädala jooksul pärast nakatumist.

Ebola esmased sümptomid on palavik, lihasevalu, nõrkus, pea- ja kurguvalu, oksendamine, kõhulahtisus, seejärel lisanduvad lööve ning maksa ja neerude talitlushäired. Mõnel patsiendil võib esineda ka tugev sisemine ja välimine verejooks ning mitme elundi puudulikkus.

Ebola viirust saab hävitada seebi, pleegitamise, päikesevalguse või kuivatamise abil. Viiruse hävitab ka viirusega saastunud rõivaste masinpesu. Päikese käes olevatel või kuivanud pindadel püsib Ebola viirus elujõulisena vaid lühikest aega. Katsed on näidanud, et madalamatel temperatuuridel püsib Ebola viirus elus pikemalt.

Ebola viirushaiguse vastu ei ole ametlikku vaktsiini ega spetsiifilist ravi.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) riskianalüüsi põhjal on Ebola-viirusnakkusesse nakatumise oht riskipiirkondades üsna väike, kui ei ole vahetut kokkupuudet nakatunud (elus või surnud) inimese või looma kehavedelikega.

Nakatumine kehavedelike kaudu hõlmab ka kaitsmata seksuaalvahekorda kuni seitsme nädala jooksul pärast haigestunu tervenemist.

ECDC soovitab riskipiirkondades viibimise ajal nakatumise ennetamiseks:

hoiduda kokkupuutest sümptomaatilise haige või tema eritistega;

hoiduda kokkupuutest surnud inimese või looma laibaga või nende eritistega saastunud pindadega;

hoiduda kokkupuutest metsloomadega ( sh nahkhiired, ahvid, sead, okassead, antiloobid jm);

võimalusel mitte külastada rahvarohkeid kohti;

pesta tihti käsi;

tarbida ainult termiliselt töödeldud liha ja piima;

hoiduda kaitsmata seksuaalkontaktidest;

hoolikalt pesta ja koorida enne tarbimist puu- ja köögivilju.

Riskipiirkondadest saabunutel soovitatakse jälgida oma terviseseisundit vähemalt 21 päeva jooksul pärast naasmist. Juhul, kui ilmuvad palavik, peavalu, kõhulahtisus ja nõrkus, tuleb koheselt võtta ühendust arstiga mainides oma reisimist riskipiirkonda.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: