16. mai Eesti Ekspressist võis lugeda igipõlise metsavahi Mart Eriku arvustust kunstnik Martin Saare näitusele "Mets on meie kodu". Täpsemalt puudutas Eriku arvamuslugu Saare näitust tutvustavat videot, kus kunstnik esitab raielangil kurba klaveripala, ja saateteksti, milles kunstnik väidab, et loomeinimestel on metsaga tugevam hingeline side kui teistel ning et autoaknast metsa vaadates avaneb lohutu vaatepilt.

"Jah. Murelikult metsateemade kohta kõnelejad näevadki loodust tihti vaid autoaknast ja matkarajalt," nendib Erik.

Tunnustan nädalalehte, mille toimetus astub ketserliku sammu ja annab metsausu enneolematu leviku ajal sõna elupõlisele metsamajandajale. Seda enam, et kogenud metsamees tabab pakku: murest metsa pärast on saanud nõutud vaatemäng, mida ka konjuktuursemad kultuuriinimesed kasutamast hoiduda ei malda.  

 Palju on räägitud sellest, kuidas sotsiaalmeedia murede ja hirmude vaatemängustumisse panustab. Ka üksiku puu langemisest võib saada üleriigiline uudis. Metsakaitsjad isegi on sellega hädas: tuntud metsakaitseaktivist kurtis näoraamatus alles eile, et on moderaatorina sunnitud murest võõrdunud, vihale ja vägivallale kutsuvaid metsakaitsjaid alatasa tsenseerima. 

Veel kümmekond aastat tagasi võisime imestada, miks Tallinnas või mujal kohatud Jaapani turistid kõike obsessiivselt pildistavad. Tänaseks on meist saanud samasugused "jaapani turistid" ja mitte ainult isiklikes eludes. Ka me ühiselu sündmuslikkus on kandunud suuresti sotsiaalmeediasse. Pildistame ja lavastame end ja oma kriise veidra obsessiivsusega.

Ühiselus on paratamatult vaatemängulisust ja pole midagi halba, kui mõni survegrupp selle tõiga oma tõe levitamise huvides rakendab. Enda mure laiemalt nähtavaks tegemisel võib aga kasuks tulla pigem esituslik tagasihoidlikkus, sest liialdused ja moonutused kipuvad muret ennast muretsejast võõrandama ning teevad võimalikuks mure kaaperdamise igasugu ängipärdikute poolt.

Pärismetsale lisaks vajab ka muremets ettevaatlikku hoolt, et täiesti arukast, põhjendatud murevõrsest ei kasvaks läbimatu, kontrollimatult vohav hirmuvõsa, kus orienteerumine muutub sama keeruliseks kui Telliskivi perearstikeskusest abi otsival patsiendil, kellele kitlihõlma alt homöopaatilisi teri pakutakse. Pole välistatud, et mõne läbipääsmatu hirmuvõsa varjus on vastutustundetul metsamajandajal hea rahulik röövraiet teha. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.