Mullu raiuti Eestis 11 miljonit tihumeetrit metsa ({{commentsTotal}})

{{1523537160000 | amCalendar}}
Foto: naiyaru/Creative Commons

Eestis oli mullune raiemaht 11 miljonit tihumeetrit metsa, aasta varem aga 10,7 miljonit tihumeetrit, selgus keskkonnaagentuuri infopäeval, kus tutvustati Eesti metsavaru ja raiemahu värskeid andmeid.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Enn Pärt rääkis statistilisest ehk riiklikust metsainventeerimisest (SMI), millega Eestis alustati 1999. aastal.

Selle meetodi puhul mõõdetakse viie aastaga üle kõik alalised traktid, igas traktis 16 proovitükki, millel olevate puude läbimõõtu mõõdetakse ehk klupitakse.
Ehkki sellise inventeerimise põhifookus on metsal, määratakse kõigil proovitükkidel ka maa kategooria ehk saadakse lisaks metsanäitajatele teada, kui palju on põõsastikke, haritavat maad, rohumaad, sood, vett ja teid.

Pärdi sõnul on selliseid proovitükke looduses raske märgata, aga teatud värvimärgid puudel annavad kluppimisest aimu.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Allan Sims tõi välja, et kui arvestada kogu Eesti maismaa pindala, 45 339 ruutkilomeetrit, siis on metsamaad ehk ala, mida kasutatakse metsa kasvatamiseks, sellest 51,4 protsenti. Kui aga jätta välja suurjärved, siis on metsasuse protsent 53,6.

Kõige enam metsamaast moodustab keskealine mets (823 000 hektarit), järgneb küps mets (631 000 hektarit) ning valmiv mets (281 000 hektarit) ja noorendik (275 000 hektarit).

"Üle veerandi metsadest on küpsed metsad, mida võiks juba kohe raiuda, aga metsanduses vaadatakse 10-20 aasta perspektiiviga, et metsa jaguks. Me ei võta kõike täna maha, et järgmised 20 aastat niisama ringi vaadata," sõnas Sims.

2,33 miljonil hektaril metsamaal kasvab pindala poolest kõige enam mändi, järgnevad kask ja kuusk. Samas ei kasva männikus ainult männid või kaasikus kased - kuna enim esinev kaaspuuliik on kuusk, siis tegelikult on kuuski mändidest märksa rohkem.

Rangelt kaitstavaid metsi on Eestis 13,1 protsenti, kuid RMK metsades on nende osakaal 25,3 protsenti. Sellistes metsades on kõige enam ka surnud puid hektari kohta. Keskmiselt püsivad sellised puud püsti seitse aastat. Aastas sureb umbes 2,2 miljonit tihumeetrit puid.

Simsi sõnul ei ole ohtu, et meie metsad otsa saavad. "Täna meil metsa pindala suureneb, sest maal ei toimu enam põllumajandust," põhjendas ta.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: