Vabatahtlikud asuvad annetajate toel kaitseväärtusega metsa kokku ostma
Vabatahtlike loodussõprade seltskond asutas märtsis sihtasutuse, mille eesmärgiks on kaasata kuni 100 000 inimest, et osta nende annetuste toel kokku väärtuslikke metsamaid, mida võtta aegade lõpuni looduskaitse alla, kuhu istutada puid ja paigaldada pesakaste.
SA Koosloodus asutati märtsis. Vaevalt kuu aega vana ettevõtmise taga on grupp loodussõpru, kes soovib looduskaitse väärtusega metsi majandamisest säästa, ostes selleks annetuste toel kokku väärtuslikke metsatükke, paludes need riigil vabatahtlikult looduskaitse alla võtta, istutades metsadesse juurde noori puid ning paigaldades noortesse metsadesse, kus vajalikud pesitsustingimused puuduvad, pesakaste.
Loodushoid massidesse
Üks asutajaid, Jüri Kaljundi ütleb, et sihtasutuse laiemaks eesmärgiks on loodussäästliku mõtlemise viimine laiematesse massidesse, eeskujuks "Teeme ära!" liikumine, et harida ja kaasata tavalisi inimesi looduse heaks ise midagi ära tegema.
Konkreetsemaks eesmärgiks on kaasata kümne aastaga 100 000 inimest Kooslooduse tegevusse. See ei tähenda üksnes rahalist panustamist, aga ka sihtasutuse kommunikatsiooni kaasamist, et inimesed hakkaksid üha keskkonnasõbralikumalt mõtlema.
Siiski sõltub sihtasutuse suuremate plaanide elluviimine annetajatest. Looduskaitseväärtuslikud metsatukad võivad maksta suurusjärgus 5000 kuni 15 000 eurot hektarilt ning nende ostmiseks saavad inimesed annetada alates kasvõi paarikümnest eurost.
"Oleme rääkinud ka Eesti väga rikaste eraisikutega, miljonäride, ettevõtjatega, kes võiksid meie algatust toetada ka näiteks 10 000, 20 000 või 50 000 euroga," kommenteeris Kaljundi ERR-ile. Samuti loodab Koosloodus kaasata ettevõtteid, kelle tegevus on keskkonda saastav, et pakkuda neile võimalus enda tekitatud kahjusid teistpidi korvata.
Teise tegevusena plaanib sihtasutus hakata istutama puid näiteks lageraielappidele. Sellekski otsitakse sobivaid metsamaid ning lähikuudel loodetakse istutamiseni jõuda. Ühest küljest sõltub see rahastusest, teisalt aga sobivate metsatükkide leidmisest, mis valitakse välja koostöös teadlaste ja spetsialistidega. Konkreetsete metsatükkide ostuks eraldi rahakogumiskampaaniaid sihtasutus algatada ei plaani.
"Kui on näiteks metsaomanikud, kes tahaksid müüa just sellist metsa, kus on loodusväärtus, ja just meile, siis võib vaikselt juba teada anda meile sellest," kutsub Kaljundi üles. "Aga me ei taha osta lihtsalt ilusat metsa, vaid sellist maad, kus arvame, et saame tulevikus selle tõenäoliselt ka looduskaitse alla võtta – seal võiks olla mõni püsi- või vääriselupaik, väga vana mets või muu, et see ka kaitse alla võetaks."
Seega kindlust, et ostetav metsatükk ka kaitse alla võetaks, ei ole, ent Kaljundi sõnul näitab Soome julgustav analoogne kogemus, et nende pärandlooduse sihtasutus, mis aastast 2000 on sedasi kokku ostnud 77 maatükki, on need kõik kaitse alla võetud saanud.
Esimese kahe tegutsemisnädalaga on annetajaid veel alla saja, nii et Kaljundi ei soovi seni kogutud toetussummat avaldada.
Igaühele oma pesakast
Kõige käegakatsutavam ja konkreetsem võimalus loodust toetada on soetada sihtasutuse kaudu oma pesakast, mille meeskond ise üles paneb. Pesakasti sponsor saab foto soetatud pesast puu otsas ja GPS-koordinaadid selle asukohaga. Lisaks hoolitseb meeskond paari aasta vältel ka pesakasti puhastamise eest. Märtsis paigaldatigi juba esimesed pesakastid ja praeguseks on jõutud umbes sada üles panna.
"Käisime täna kõigi oma nelja asutajaliikmega Tartumaal loodaval looduskaitsealal, panime RMK maadel 35 pesakasti üles. Me ei delegeeri neid töid kellelegi teisele, vaid lööme ise kaasa," ütleb Kaljundi. "200-300 pesakasti jõuame sel kevadel üles panna."
Pesakastid pannakse noortesse metsadesse, kuhu pole veel jõudnud lindudele sobivaid pehkinud puid pesitsemiseks tekkida.
"Miks pesakaste pakume, on see, et inimesel tekib sedasi side loodusega, võib-olla läheb ka ise metsa jalutama. Ega "Teeme ära!" mõte pole ka ainult metsa koristada, vaid ka, et inimene ehk teinekord siis ei viska prügi metsa," selgitab Kaljundi.
Sihtasutus loodi soovist tuua metsadiskussiooni juurde positiivsust ja konkreetseid tegusid. "Nägime kõrvalt, et inimesed on rääkinud aastaid, et tuleks pakkuda võimalusi looduskaitselise maa või metsa ostmiseks. Lähtusime sellest, et kui ise ei tee, siis keegi ei tee," ütleb Kaljundi.
"Palju on negatiivsust ja süüdistamist metsadiskussioonis, juttu on palju. Me tahaks positiivsust. Minu meelest on meil metsaga suht hästi, aga alati saab paremini. Seepärast ongi meie üleskutse, et pange käed külge, teeme ise ära," lisab Kaljundi.
Ta kiidab, et riik on oma institutsioonide kaudu metsakaitseks palju ära teinud, kuid leiab, et riik üksi ei pea looduskaitset tegema - seda võib teha iga inimene.
"Igaüks võib osta omale metsatüki, seda alles hoida ja hooldada. Väga suur hulk erametsaomanikke on ka väga loodussäästlikud ja loodusteadlikud, aga see läheb üldises diskussioonis kaotsi. Kõik ei tee sugugi lageraieid, suurem osa on neid, kes on väga loodussäästlikud," rõhutab Kaljundi.
Praegu Kooslooduses veel palgalisi töötajaid pole, kogu töö tehakse ära õhinapõhiselt, palgatöö kõrvalt. Ettevõtmise kasvades aga tekib vajadus ka töötajaid palgata.
Kui sihtasutus kunagi oma tegevuse lõpetama peaks, antakse aegade lõpuni kaitse alla võetud metsad üle mõnele analoogsele loodusega tegelevale organisatsioonile ning need jäävad igaveseks looduskaitse alla.
Toimetaja: Merilin Pärli