Vabaerakonna uues programmis on kirjas, et president tuleks valida valimiskogus ning Vabaerakond lubab pakkuda välja lahenduse, mis võimaldab panna seaduseelnõud rahvahääletusele, kui seda nõuab riigikogu kaalukas vähemus ning ühtlasi on kogutud ka allkirju, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Need teemad võiksid kindlasti jõuda valimisplatvormi. Need teemad on meie poolt isegi nii küpsed, et me võiksime nendele põhiseadusmuudatustele asuda allkirju koguma, kui need 21 allkirja praeguses riigikogu koosseisus koos oleks," selgitas Vabaerakonna esimees Andres Herkel.

Reformierakonna käest poleks Vabaerakonnal ilmselt mõtet toetust küsima minna. Reformierakond põhiseaduse muutmist ei poolda. Presidendi valimise korras nähakse probleeme, sest ka eelmistel valimistel valiti presidediks Kersti Kaljulaid, kes teiste kandidaatide debatimaratoni kaasa ei teinud.

"Just see kandidaatide üles seadmine ja nende omavaheline kandideerimine ja debatt oleks paremini läbi mõeldud," kommenteeris Reformierakonna juhatuse liige Arto Aas.

Keskerakond leiab, et presidendi peab valima rahvas ja kui riigikogu lükkab tagasi eelnõu, mille on esitanud 20 000 või 25 000 inimest, tuleb see eelnõu panna rahvahääletusele. Sarnased ideed on ka EKRE-l.

"Keskerakond siin kindlasti mingeid pehmendusi ja järeleandmisi ei tee. Küsimus on pigem selles, kas 2019 on piisavalt palju mandaate, et need asjad ka ära teha ja siis kellega ära teha," rääkis Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid.

Mart Nutt ütleb, et IRL pole põhiseaduse muutmist küll arutanud, kuid tema selleks põhjust ei näe.

"Kui ei ole mingisugust probleemi põhiseaduses, siis põhiseaduse muutmisega ei ole mõtet hakata tegelema, et uusi probleeme hakata tekitama," ütles IRL-i fraktsiooni liige Mart Nutt.

Riigikogu esimehe Eiki Nestori (SDE) hinnangul pole riigikogus põhiseaduse muutmises üksmeelt. Vanematekogu arutab valimiskogu moodustamise muudatusi, sest haldusreform muutis omavalitsuste suurust ja arvu.

"Soov on, et see muudatus oleks võimalikult laia põhjaga ja suure konsensusega, kindlasti üle võimuliidu, saadikute. Ma pole lootust kaotanud, et see riigikogu suudab selle valimiskogu saadikute valimise korra ära muuta," ütles Nestor.

Põhiseaduse muutmist vajavad ka riigireformi sihtasutuse sellised ideed, mis näevad näiteks ette riigikogu koosseisu vähendamist ja presidendile vaid ühte ametiaega.