Eelmise aasta lõpuks olid Geenivaramus 52 000 inimese geeniproovid. Uue projekti raames on mõne kuu jooksul soovinud geenidoonoriks saada juba ligi 40 000 inimest. Seni koostatud geenikaartide alusel on Geenivaramu leidnud ja tagasi kutsunud näiteks 49 kõrge rinnavähiriskiga inimest, kellele on pakutud nõustamist ja suunatud nad õigete arstide juurde. Ennetavat abi on saanud ka need, kel on geneetilise häire tõttu kõrge kolesteroolitase, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me vaatasime, et neil oli nendes kolmes geenis, mida me uurisime, geneetilised muutused ja nad olid täiesti nähtamatud meditsiinisüsteemile. Aga kui kardioloogid neid uurisid Põhja-Eesti regionaalhaiglas ja Tartu ülikooli kliinikumis, siis alguses, kui tulid, oli 10 protsendil diagnoos ja kui nad välja tulid, oli 73 protsendil diagnoos. Ja siis nad läksid koju, rääkisid oma pereliikmetele ja nad tulid ka ja me leidsime igast perest veel ühe sellise kõrge riskiga patsiendi. Üks 200 on niisuguseid inimesi," rääkis Geenivaramu direktor Andres Metspalu.

"Ja kui nelja aasta pärast 500 000 inimest on geenikaardiga, siis ma ütlen teile, et kiirabi sõidab natukene harvem sinna erakorralise meditsiini osakonda," lisas ta.

Praegu näevad arstid inimese geeniinfot aga vaid siis, kui inimene ise seda arstile näidata otsustab. Selleks, et geenidoonoritelt kogutud andmed tänases meditsiinisüsteemis reaalselt kasulikud saaksid olla, läheb veel veidi aega.

"Paralleelselt meie praeguse tööga, me arutame, kuidas luua need IT-süsteemid ja need vajalikud lahendused ja ka legaalsed, juriidilised küsimused, kuidas, milliseid nõusolekuvorme on vaja allkirjastada, et andmeid jagada arstidega ja millisel kujul. See kõik on väljatöötamisel, aga me loodame, et järgmise aasta jooksul saab see kõik valmis," rääkis Geenivaramu vanemteadur Lili Milani.