Brasiilia on veokijuhtide streigist halvatud ({{commentsTotal}})

Foto: SCANPIX / AFP

Brasiilias jätkus esmaspäeval kaheksandat päeva riigis kütuse-, kauba- ja toidutranspordi halvanud veokijuhtide streik hoolimata ebapopulaarse presidendi Michel Temeri otsusest rahuldada veokijuhtide tähtsamad nõudmised.

Föderaalse kiirteepolitsei sõnul panid veokijuhid Brasiilia 27 osariigist 24 püsti 550 teesulgu, surudes Ladina-Ameerika suurima majanduse põlvili.

Lennukikütuse nappus halvas kaheksa lennujaama töö ning tõi kaasa São Paulo lähedal asuva tohutu Santose sadama töö peatumise. Sadam võttis esmaspäeval tavalise 10 000 veoki asemel vastu sellest murdosa.

Alates reedest, kui valitsus saatis olukorra kontrolli alla saamiseks veokeid konvoeerima sõjaväe, on olukord mõnevõrra paranenud, kuid bensiinijaamades esineb endiselt pikki sõidukijärjekordi.

Paljud riigi ostukeskused on raskustes värske toidu hankimisega.

Streik on mõjutanud ka haiglaid. Rio de Janeiro ja São Paulo haiglad olid sunnitud tühistama mittepakilised lõikused ja vähemalt 13 osariiki teatas ülikooliloengute tühistamisest. Streik on toonud kaasa ka häireid ühistranspordis.

Pühapäeval nõustus Temer veokijuhtidele vastu tulles langetama diisli hinda 46 kohaliku sendi võrra liitri kohta ning valitsus kuulutas seejärel vastasseisu lõppenuks. Veokijuhtide suutmatus austada oma ametiühingujuhtide sõlmitud kokkulepet tabas Temeri üllatusena.

Esmaspäeva õhtul kinnitas president siiski, et streik on lõppemas, säutsudes oma "täielikust veendumusest, et see streik lõpeb ühe või kahe päeva jooksul".

Veokijuhte vihastas kütusehinna tõus jaanuarikuiselt 3,36 reaalilt (92 USA senti) liitri kohta 3,6 reaalini enne streiki. 26. mail kerkis see 3,8 reaalini.

Temer otsustas pärast läbirääkimisi veokijuhtide esindajatega langetada diisli hinda 60 päevaks 0,46 reaali võrra.

Presidendi järeleandmine tabas valusalt riiklikku naftafirmat Petrobras, kelle töötajad kavatsevad korraldada kolmapäeval omapoolse streigi. Firma aktsiad langesid esmaspäeval börsil 14 protsenti.

Kriis on ilmsiks toonud Brasiilia hiigelsuure majanduse üllatava hapruse ja sundinud Temeri ebapopulaarse valitsuse enne oktoobrikuised üldvalimisi kaitseasendisse.

2016. aasta augustis vasakpoolse riigipea Dilma Rousseffi tagandamise järel presidendiks saanud Temer on arvamusküsitluste järgi Brasiilia ajaloo ebapopulaarseim riigijuht. Enne presidendiks saamist oli ta viis aastat asepresident.

Temer ei kavatse uuesti presidendiks kandideerida ja toetab oma järeltulijana endist rahandusministrit, erakonnakaaslast Brasiilia Demokraatliku Liikumise (MBD) ridades Henrique Meirellest.

Meirellest peetakse Temeri ajal ellu viidud kokkuhoiureformide arhitektiks.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: