Rein Sikk | Tähtis poliitiline teade: maarahvas asutas partei nimega Maasikas
Tähelepanu, lubage esitleda ja lubage kuulutada: sündinud on maarahva partei nimega Maasikas! Jah, maasikas, see mõnus mari. Selles sõnas on koos mina ehk "ma". On koos maapind ja Eestimaa ehk "maa." Ja on ka maasikas ise, võimalike tublide tegude magus tulem.
Viimasel ajal on mitu seltskonda kõvahäälselt kuulutanud, et tegelikult teavad nad imehästi, kuidas tuleb Eestis õigesti elada. Nüüd antaksegi teada: kõik reformitu on vaja ümber reformida ja kogu kokkuhoidu on vaja kahekordistada. Ainuke, mis tundub uutel tegijatel vähe selgusetu olevat, on teadmine, kuidas elu maal peaks käima. No tuula nende teesides, kuis tahad, ikka näikse maarahvas vaeslaps olevat.
Ja ka seepärast oligi maarahval hädasti vaja oma hääletoru, oma mõttemalli kandjat, oma esindajate Toompeale toojat.
Aga mida me maarahvas siis oma maasikaparteiga teha tahab? No käigem külades ringi, kuulakem, mis inimestel südamel. Alustagem või sellest, et tasuta transport olekski igale maainimesele ta-su-ta, ilma mingi sehkendamise või komejandita.
Ja et oma kodumaakonnas oleks õigus sünnitada nii Võru, Valga kui Põlva emadel ilma selleta, et Tartust tulevad targad ja siis näitavad näpuga: sina võid kodukandis emaks saada, sina aga mitte.
Ja siis veel need põllumeeste toetused, mis peaksid ammu olema sama suured kui mujal Euroopas.
Ja siis veel me kruusateed, mis kipuvad märjal ajal suisa koolibusse neelama. Needki vajaksid Tallinn-Tartu trassi kõrval asfaldikoormaid.
Ja me kodumaised viljad kodumaistel lettidel, need peaksid kindlasti saama sobiliku maksusoodustuse, nagu näiteks Lätis.
Ja et postkontorid ei sulguks. Et maakoolid ei manduks linnagümnaasiumite rahasüstide tõttu. Et aktsiisid oleksid asjalikud, mitte kurjust kütvad. Ja et Eesti keskmise penisoniga maamemm saaks elu lõpupäevad kodukandi hooldekodus veeta, ilma et ta lapsed peaks seepärast võlavangi minema.
Siin on vaid väike osa teemadest, mis maarahvale muret teeb ja hädasti lahendamist vajab. Seetarvis tuligi partei luua. Ja hüüda: "Maarahva Maasikas on loodud, et võimule tulla, et võimul olla ja võimule jääda. Et Eesti elu edeneks ka väljaspool linnapiire."
Nüüd tõesti ei pea pahased maainimesed enam tõdema, et jälle tulevad need linna untsantsakad meie õue peale meie elu korraldama. Ise aga ei tee vahet rukkil ja kaeral. Aga küll on kanged targutama, kuis peab maainimene oma elukest korraldama. Vaat seepärast ka oli vaja maapartei luua.
Ja kui palju on maaparteil mõttekaaslasi, maaelu meelseid inimesi! Vaadakem Maamessi, maaelu hindajate kokkutulekut. Või siis Talupäevad ja Avatud talude päevad. Ja veel Kodukandi liikumise Maapäevad, Eesti külaliikumise vinge visiitkaart. Parimate külade paraad. Kümnete tuhandete kooskäimine.
Jah...
Aga kui detailselt aus olla, siis ka üks probleem painab maarahva parteid Maasikas. Ja nimelt – see partei pole veel sündinud. Seda parteid pole olemas, kuigi tööpõld paistab ees lai.
Ja siinkohas paneb reporter Sikk oma suukese kinni. Ma tõesti ei tea, miks pole nüüdis-Eestis kohta ühel maalähedasel maarahva parteil. Ei oska öelda, miks pole mehed ja naised külades ja alevikes oma selgi kokku pannud ja oma asja ajama tõtanud.
Aga siiski usun ja loodan – ühel päeval maarahva partei tuleb. Sest tulema ta peab. Kindlasti peab. •
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Rain Kooli