"Ma pole küll üldse veendunud, et see sünnitusosakond on lahti vaid järgmise aasta lõpuni. 18 aastat tagasi sooviti samuti Põlva sünnitusosakonda sulgeda ja ma julgen öela, et selle perioodi jooksul on sündinud vähemalt 4500 õnnelikku last," rääkis Tamm "Aktuaalsele kaamerale".

Tamme hinnangul oleks üks lisaraha saamise koht valitsuse reservfond. "Eks töö- ja terviseminister peab tooma taotluse valitsuse lauale ja pöörduma rahandusministri poole. Eks üks variant on valitsuse reservfond ja ma arvan, et raha taha see otsus ei jää, et valitsus kindlasti selle raha leiab," rääkis minister.

"Ma olen sellega nõus, et reservfondi kaudu ei saa tervishoiupoliitikat ellu viia, aga ma olen ka seda meelt, et poliitikud peavad leidma püsiva lahenduse, kuidas selliseid osakondi ja selliseid väikseid haiglaid elus hoida. Ja ma arvan, et see võib olla järgmiste riigikogu valimiste põhiteema, kuidas säilitada elu maapiirkondades ja kuidas seal oleks turvaline elada," lisas Tamm, kes tuleval aastal kandideerib ilmselt taas Kagu-Eestis.

Põlva haigla nõukogu esitas esmaspäeval valitsusele taotluse katta Põlva haigla sünnitusteenuse osutamisest tekkivat kahjumit tänavu 200 000 euroga ja kui palve rahuldatakse, jätkab sünnitusosakond Põlvas nii sel kui ka tuleval aastal.

Kohalikud ei võta esmaspäevast otsust lõplikuna

Liikumise "Põlva haigla sünnitusosakonna kaitseks" eestkõneleja Mari-Liisa Parder ütles "Aktuaalsele kaamerale" nõukogu otsust kommenteerides, et kodanike häält on kuulda võetud.

Tema sõnul ei võta kohalik kogukond seda aga lõpliku otsusena, kuna leiab, et sünnitusabi võiks maakonda edasi jääda.

"Ma arvan, et 2019. aasta lõpp on nii palju aega edasi, et kogukond hoiab edasistel arengutel pingsalt silma peal ja siis tegutseb vastavalt sellele, kuhu suunas need protsessid edasi liikuma hakkavad," sõnas ta.