Valitsus kiitis heaks eelarvestrateegia, tuleva aasta ülejääk on 130 miljonit ({{commentsTotal}})

{{1524733440000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2019–2022, mille kulude maht ületab 47 miljardit eurot.

Valitsus püstitas eelarvestrateegiga neli suurt eesmärki: suurendada Eesti ühiskonna sidusust ja rahvaarvu, edendada Eesti jätkusuutlikku majanduskasvu ning tugevdada Eesti julgeolekut.

Järgmisel aastal on valitsussektori eelarve praeguste andmete kohaselt ligikaudu 130 miljoni euroga nominaalses ülejäägis.

Aastatel 2019–2021 on riigieelarve struktuurses tasakaalus ja jõuab 2022. aastaks struktuursesse ülejääki.

Riigieelarve tulud ja kulud (miljonites eurodes)

Valitsus lubab, et 2019. aastal valitseb maksurahu - uusi makse ei kehtestata. Eesti maksukoormus püsib lähiaastatel stabiilselt 34 protsendi lähedal SKP-st ja Eesti riigi võlakoormus väheneb praeguselt 9 protsendilt 2022. aastaks 5,3 protsendini SKP-st.

Rahvaarvu suurendamiseks pöörab valitsus tähelepanu lastele ja peredele suunatud teenuste ja toetuste arendamisele ning toetab töö- ja pereelu ühildamist. Näiteks 1. juulist 2020. aastal hakkab kehtima 30-päevane isapuhkus ja isa täiendav vanemahüvitis. Lisaks on vanematel võimalus lapse kolmeaastaseks saamiseni vanemahüvitise saamist kalendrikuu kaupa peatada ja taasalustada.

Valitsus soovib tagada motiveeritud õpetajate olemasolu ning noorte õpetajate juurdekasvu. Selleks eraldatakse üldhariduskooli õpetajate palgafondi järgneva nelja aasta jooksul veel täiendavalt peaaegu 40 miljonit eurot.

Arstiabi parema kättesaadavuse ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks laiendatakse järk-järgult haigekassa tulubaasi. Tervishoiu rahastamise killustatuse vähendamiseks viiakse riigieelarve tervisekulud üle haigekassa eelarvesse.

Kohaliku majanduse ja töökohtade loomise toetamiseks käivitatakse Ida-Viru ja Kagu-Eesti programmid, mille tegevustele otsustas valitsus aastani 2022 eraldada täiendavat rahastust vastavalt 7,2 miljonit ja 3,2 miljonit eurot.

Teaduse rahastamisel püütakse saavutada baasfinantseerimise ja konkurentsipõhiste uurimistoetuste tasakaal, mis annab teadlastele suurema vabaduse valida uurimisteemasid vastavalt ühiskonna vajadustele. Selleks eraldatakse järgmisel neljal aastal täiendavalt kokku 53,2 miljonit. Kokku suunatakse valitsussektoris teadus- ja arendustegevusse eelarveperioodil lisavahendeid 115,4 miljonit eurot.

Valitsus jätkab uue põlvkonna lairibavõrkude investeeringutega mahus 9 miljonit eurot. Senisest aktiivsemalt toetab valitsus digipööret tööstus- ja ehitussektorites. Programmi kogueelarve aastatel 2018–2020 on 28 miljonit eurot.

Aastatel 2019–2022 investeerib valitsus teedesse 822,5 miljonit eurot. Jätkatakse Rail Balticu ning muu strateegilise taristu väljaehitamist.

Eelarvestrateegia näeb ette vahendid Via Baltica maantee arendamiseks mahus 44 miljonit eurot, sealhulgas on Pärnu-Uulu ja Pärnu-Sauga 2+2 lõigud. Samuti on eelarvestrateegias vahendid Pärnu lennujaama renoveerimiseks 17,3 miljoni euro ulatuses.

2018. aastal alustatakse raudteetrassi tehnilise projekteerimise ja maade omandamisega. 2019. aastal algab Pärnu ning Ülemiste reisiterminalide ehitus, mis on kavas lõpule viia 2020. aasta lõpuks.

2019. aastal saavad alguse Vanasadama ja kesklinna vahelise säästva ja integreeritud liikuvuskeskkonna arendustööd. Samuti algab Narvat läbiva transiittee rekonstrueerimine mahus 8,9 miljonit eurot.

Riik jätkab panustamist taastuvenergia arendamisse ning energiasäästu. Muu hulgas jätkub toetus elamute rekonstueerimise ning tänavavalgustuse ja soojamajanduse valdkonnale. Omavalitsuste elamufondi investeeringute toetuseks on plaanis 47,5 miljonit eurot.

Aastatel 2018–2020 investeeritakse Eesti kalandussektorisse 72 miljonit eurot ning põllumajandussektori ja maaelu arengusse kokku 482 miljonit eurot. Sealhulgas saab 15 miljonit eurot investeeringutoetust uue põllumajandusühistute piimatööstuse rajamise suurprojekt.

Et parandada Eesti põllumajandustootjate võimet konkureerida teiste Euroopa Liidu tootjatega, tõstab valitsus üleminekutoetuse maksimaalse määrani. 2019. aastal tähendab see kokku 16,9 miljonit eurot.

Politseinike, päästjate ja teiste siseturvalisuse töötajate palkade märkimisväärseks tõstmiseks eraldas valitsus järgmiseks neljaks aastaks lisaraha ligi 23 miljonit eurot aastas.

Riigi eelarvestrateegiaga tehtud otsuseid täidetakse valdkondade arengukavade rakendusplaanide ja tegevuskavade kaudu. Eelarvestrateegia põhjal valmib järgmise aasta riigieelarve eelnõu, mille valitsus esitab riigikogule sügisel.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: