"Põhjamaad on vanad ühiskonnad. Põhjamaades maksustatakse rikas olemist. Meil täna kiputakse maksustama rikkaks saamist. Aga nii me ei saagi kunagi rikkaks. Maksustama peaks hakkama vara ja pihta tuleks hakata kinnisvarast. Miks mul peab olema Tallinnas korter ja Haapsalus maja ning lisaks pojal suur elamine Haapsalu ligidal, kui ma nende eest peaaegu midagi ei maksa, välja arvatud maamaks Tallinnas? Selline vara tuleb maksustada. Ja kes ei suuda maksta, see peab selle ära müüma. Sellepärast on meil ka täna palju korda tegemata maju nii Tallinnas kui ka Haapsalus – et need ei maksa midagi. Ehk alustame kinnisvarast, aga kunagi jõuame pärandi ja teiste varamaksudeni," rääkis Taal.

Kui ettevõtjad oma algatuse välja käisid, tekitas poleemikat punkt, et Eesti avaliku sektori kulutuste määr on nende hinnangul liiga suur (OECD andmetel 40,2 protsenti rahvuslikust kogutoodangust), mistõttu tuleks ametnike arvu nelja aastaga kärpida kaks korda. Näiteks endine Eesti suursaadik OECD Marten Kokk kirjutas ERR-i arvamusportaalis, et number 40,2 on küll õige, aga ettevõtjate loodud kontekst vale, sest OECD riikidest on see näitaja Eestist väiksem vaid 10 riigil ja suurem ülejäänud rohkem kui 20 riigil.

Taal ütles, et 40,2 protsenti pole OECD võrdluses tõesti suur, kuid võrreldes end Põhjamaadega ei saa unustada, et erinevalt Eestist panevad Põhjamaad EL-i eelarvesse ka rohkem raha, kui sealt ise tagasi saavad. Taali väitel sisalduvad Põhjamaade suuremas protsendis ka nende riiklikud pensionifondid.

"Meile on see 40,2 protsenti ohtlik sellepärast, meil on 618 000 tööl käijat ja 620 000 mitte tööl käijat ehk ülalpeetavat. Aga selle 618 000 tööl käija seas on veel ka 130 000 avaliku sektori töötajat. Proportsioon on meil paigast ära. Ja siin on see koht, kus me näeme ohtu."

Et Eesti rahvastik vananeb ja väheneb, tuleb Taali sõnul unustada populism ja vaadata ausalt silma sellele, kuidas seda probleemi leevendada. Lootust, et Eesti peredesse hakkab edaspidi sündima 5-7 last, pidas ta muinasjutuks, mida võivad rääkida vaid osad poliitikud enne valimisi.

"Mina ei usu, et Põhjamaad võtavad migrante sisse vaid suurest inimarmastusest. See on seotud sellega, et ka 20 aasta pärast oleks neil töötegijaid rohkem kui ülapeetavaid. Selgelt ja otse välja öeldes, kui me täna ise ei vali, keda võtame, siis 30 aasta pärast tullakse ja meil polegi enam valikut. Selles mõttes peab riigireformi edasine areng olema erakondade ülene, et populismi oleks vähem. Jõle hea mängida 50 aasta okupatsiooni peale, mis on meis tekitanud võõrkeha. Ainult, see on kahjulik Eesti riigi ja kultuuri säilimisele."

Ettevõtjad poliitikasse ise ei lähe

Taal ütles, et talle sümpatiseerib ka Eesti 200 algatus, kuid erinevalt selle taha koondunud inimestest pole Riigireformi Sihtasutuste loojatel mingit soovi poliitikasse ise minna.

"Et minna poliitilise jõuna valimistele tähendaks, et me hakkame kõikidega konkureerima. Kõige kindlam tee riigireformi ebaõnnestumiseks olekski see, kui me otsustaks minna kambakesi poliitikasse. Seetõttu meie pakume välja riigireformi kava ja ootame, et seadusandja võtaks selle töösse. Aga selle saavutamiseks on vaja kahte asja: meie lõppdokument peab olema kobe ja meil on väga vaja ajakirjanduse tuge, et nad riigireformi teemad valimisdebatti tooks."

Taal ei nõustunud EKRE poliitiku Mart Helme kriitikaga, nagu oleks ettevõtjate soov riigireformiga välja tulles see, et saada ise riigilt tellimusi või erastada mingeid riiklikke teenuseid.

"Helme on tark mees. Aga täna mõistavad kõik erakonnad, et valimislubaduste ellu viimiseks on vaja raha. Aga raha saab tulla vaid läbi ettevõtluse. Vaevalt nüüd keegi ütleb, et Eesti riiki on võimalik arendada ilma, et majandus ei läheks paremaks. Mis puudutab ettevõtjate väidetavatesse huvidesse, siis need ajad on möödas, kui raha eest osteti huvisid. Tõde on samas ka see, et kui ühiskond elab paremini, siis elab ka kapitalist paremini. Aga kindlasti pole meie eesmärk see, et ettevõtlusele paremaid tingimusi luua. Riigireformi eesmärk on kindlustada, et Eesti riik kestaks ja kultuur säiliks. Ütlen seda ilma pateetikata."

Taal tunnistas, et välja käidud riigireformi kava pole lõplik manifest, vaid teadaandmine, millega sihtasutus tegeleb, mistõttu ei pruugi kõik algselt välja käidud mõtted ja arvud jõuda lõppdokumenti ning vastupidi, mingeid mõtteid võib sina tulla juurde.

"Mis puudutab näiteks ametnike arvu vähendamist kaks korda, siis see ei tähenda, et me tahaks hakata politseinikke, päästjaid ja arste vähendama. Jutt käib ametnikest, kes teostavad võimu. Bismarck pani 150 aastat tagasi paika riigikorralduse, mis väiksemate või suuremate täiendustega kestab Euroopas ja maailmas tänaseni. Ainult et Bismarcki ajal oli kiireim sidevahend telegraaf ja kiireim transpordivahend auruvedur. Vahepeal on maailm muutunud, eriti tehnoloogias. Seega pole võimalik, et riigikorralduses ei saa midagi muuta. Me peame defineerima, mis on avalik teenus ja need teenused teha seejärel lihtsalt mõõdetavaks."

EAS tuleks kohe kinni panna

Taal leidis ka, et Eestis tuleks ministeeriume liita ja osad riigiasutused ja -ettevõtted sootuks sulgeda.

"EAS-i kangelaslikku ühest ämbrist teise astumist vaadates võiks EAS-i vabalt ära kaotada. Pangad võiksid selle funktsiooni lihtsalt üle võtta, sest nad täna tegelevad niikuinii äriplaanide riskide hindamisega. Ja üleüldse, enamik ettevõtjaid ei saa üldse aru, miks peab ettevõtjaid üldse riiklikult toetama, v.a põllumajanduses. Kui sa ei saa ettevõtlusega hakkama, siis tuleb järgmine, kes saab."

Taal ütles, et ministeeriume tuleks liita, mitte ühe ministeeriumi sees anda tööd kahele ministrile.

"Maaelu ja kekskonnaministeeriumi paneks kokku. Kultuuriministeerium ja haridusministeerium võiks olla koos. Kunagine sotsiaalministeerium löödi kaheks ja võib kahtlustada, et seda tehti vaid sellepärast, et ühte ministrikohta oli kellegi jaoks koalitsioonis juurde vaja. Aga kui minister teostab poliitilist juhtimist, siis töö teevad ära ametnikud. Kui tööd on palju, tuleb võtta targemad ametnikud. Aga selleks ei pea ühes ministeeriumis olema kaks ministrit, kel mõlemal veel oma poliitilised nõunikud."

Ühtlasi leidis Taal, et Eesti jäi haldusreformiga hiljaks, mistõttu on meil ka pärast selle toimumist endiselt regionaalsed raskused. Taali hinnangul tulnuks haldusreformi tehes lähtuda Soome eeskujust, kus on võetud sihiks, et minimaalne elanike arv ühes omavalitsuses on valdavalt 20 000.

"Miks meil ei võiks sama miinimum olla? See tähendakski, et enamus omavalitsusi oleks senistes maakonna piirides. Mis puudutab tihti kõlavat väidet, et väike omavalitsus on inimesele lähemal, siis mida on need väikesed omavalitsused siiani head teinud inimesele, kes elab kaugel külas? Väikeses omavalitsuses on üksikute eranditega suhteliselt ebakompetentsemad ametnikud kui suures."

Olari Taal Autor: Siim Lõvi /ERR