"Nende numbrite põhjal, millega Financial Times opereerib, siin midagi dramaatiliselt üllatavat pole. Me oleme ju eeldanud ja valmistunud selleks, et Eesti saab ühtekuuluvuspoliitika toetuseid mõnevõrra vähem kui ta seni on saanud," kommenteeris rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Magnus Urb ERRi uudisteportaalile. "Kui need numbrid Komisjoni avaldatavas ettepanekus jäävad selliseks, siis see on Eestile hea läbirääkimiste alguskoht, aga sellise kärpega me veel kindlasti rahul ei ole."

Urb märkis, et 24-protsendine kärbe on arvestatud püsihindades, võttes arvesse ka inflatsiooni. Praegu saab Eesti toetusi umbes 3,5 miljardit eurot ja Komisjon näeb ette kärbet 3,1 miljardi euroni – seega oleks reaalne kärbe umbes 13 protsenti.

Financial Times kirjutas, et Ida-Euroopalt võetakse järgmisel eelarveperioodil vahendeid ära ja antakse juurde Lõuna-Euroopale. Kuivõrd ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on Euroopa Liidu riikide arengu ühtlustamine ja seeläbi majanduspiirkonna konkurentsivõime tõstmine maailmaturul, siis saabki toetuste nihet põhjendada ajas kasvanud Ida-Euroopa jõukusega ja Lõuna-Euroopa vaesemaks jäämisega.

"Edasine sõltub läbirääkimiste käigust. Üle dramatiseerida seda ka ei maksaks, sest Eesti on väga oluliselt Euroopa keskmisele järele jõudnud, aga [kärbe] on veidi liiga järsk veel," lausus Urb. "Kui numbrid jäävad selliseks nagu Financial Times täna kasutas, siis on Eesti riikide hulgas, keda tabab ühtekuuluvuspoliitika kärbe kõige valusamalt ning sellega ei saa rahule jääda."

Mida ühtekuuluvuspoliitika vähendamine praktikas tähendab? Seni on selle abiga tehtud Eestisse väga palju investeeringuid taristusse, näiteks veemajandusse, haridusvõrgu korrastamisse, haiglavõrku ja teadus-arendustegevusse. Kuna palju investeeringuid on juba tehtud, siis on Urbi sõnul mõnevõrra vähenenud ka vajadus taolisi investeeringuid teha.

Samuti on tema sõnul kasvanud Eesti enda jõukus ja võimekus rahastada olulisi investeeringuid maksurahast. "Kui me paneme [ühtekuuluvuspoliitika rahastuse vähenemise] seitsmeaastasesse perspektiivi, siis see ei ole midagi sellist, mis Eesti riigieelarvele üle jõu käiks," kinnitas ta.

Põllumajanduse otsetoetused kasvavad

Mai lõpus ja juuni alguses esitab Euroopa Komisjon ettepanekud Euroopa Liidu 2021–2027 eelarvekava erinevate toetusfondide mahu ja uute tingimuste kohta.

Reedel peaks selguma ka ühise põllumajanduspoliitika detailsed ettepanekud. Üks oluline samm on otsetoetuste ühtlustamine: Komisjon tegi ettepaneku vähendada otsetoetuste eelarvet tervikuna 3,9 protsenti, aga samas vähendatakse ka riikidevahelisi kääre toetustes. Maaeluministeeriumi esimeste arvutuste põhjal jõuaks Eesti 2027. aastaks otsetoetuste poolest 77 protsendini EL-i keskmisest.

"Põhimõtteliselt on suund õige, sest me toetame, et toetusi ühtlustatakse, aga me leiame, et see pole ikkagi piisav. Läbirääkimiste käigus oleks vaja seda numbrit kõrgemale tuua, aga samas peame arvestama, et me oleme üks väheseid, kes otsetoetusi juurde sai, ja surve eelarvele on väga suur," selgitas maaeluministeeriumi eurokoordinatsiooni osakonna peaspetsialist Mihkel Kärg.

Eestis on olnud otsetoetuste ühtlustamise vajadusest juttu juba aastaid. "Me näeme, et sisendhinnad, alates maast kuni väetisteni, on aja jooksul Euroopa Liidus ühtlustunud. Turg, kuhu tooteid müüakse, on samuti ühtne. Seetõttu pole erinevad toetusmäärad praeguses konkurentsiolukorras enam õigustatud," arvas maaeluministeeriumi peaspetsialist.

Kindlasti ootab Eesti ja veel mõne riigi otsetoetuste kasvu vastasseis riikidelt, kelle toetused on ajalooliselt olnud kõrgemad, näiteks Itaalia, Kreeka, Malta ja Küpros. "Kindlasti saab olema vastasleer, aga samas püüame me arendada kolme Balti riigi koostööd, sest me kõik oleme rivi lõpus. Mitmeaastase finantsraamistiku ja Komisjoni sõnavõtud on viidanud ka ikkagi sellele, et ühtlustamisega on vaja tegeleda ja tõsta just seal rivi lõpus olevate liikmesriikide toetusi," rõhutas Kärg.

Ühise põllumajanduspoliitika teises sambas ehk maaelu arengufondis näeb Komisjon ette kärbet tervest eelarvest võrdselt, umbes 15 protsenti. Komisjon on esialgu leidnud, et selle kärpe võiksid liikmesriigid ise katta, suurendades riigieelarvest tehtavat panust.

"See on nüüd siseriikliku kokkuleppe küsimus, kas Eesti on selleks valmis," tõdes Kärg. "Meie oleme maaeluministeeriumis kindlasti väga ühise põllumajanduspoliitika teise samba meelsed, et seeläbi vähendada toetussõltuvust ja tegeleda probleemidega, alates põlvkondade vahetusest kuni kliima- ja keskkonnaprobleemideni."