Põllumajanduse otsetoetuste kasv pole Eesti põllumeeste hinnangul piisav ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Euroopa Komisjoni ettepanekud Euroopa Liidu uueks eelarveperioodiks näevad ette, et põllumajandustoetuste kogumaht väheneb, Eestile antav otsetoetus aga suureneb. Kasv pole siiski nii suur kui Eesti põllumehed lootsid, sest euroliidu keskmisele jäävad need ikka oluliselt alla. Pealegi võib kahaneda põllumajandustoetuste teine sammas ehk maaelu arengutoetus.

Euroopa Komisjoni esialgse plaani järgi võiks Eestile antavad põllumajanduse otsetoetused suureneda ligi viis protsenti, mis viiks need umbes 80 protsendi tasemeni Euroopa Liidu keskmisest, vahendas "Aktuaalne kaamera"

"Kindlasti me ootasime sealt suuremat numbrit. Seda, et Eesti otsetoetused on alates 2004. aastast suurenenud kordades, ei näita, et see on meile kuidagi soodsalt suurenenud, vaid see tähendab, et me alustasime väga madalalt tasemelt ja tänase pakkumise juures see kasv ei ole meile nii suur kui me ootasime," ütles maaeluministeeriumi asekantsler Olavi Petron.

Teiseks soovib komisjon kärpida maaelu arengutoetusi, mis moodustavad hektaripõhiste otsetoetuste kõrval põllumajandustoetuste nii-öelda teise samba.

"Murelikuks teeb komisjoni ettepanek, mille kohaselt tahetakse kärpida maaelu arengu vahendeid üle 12 protsendi ja kuigi täna ei ole teada, kui palju see kärbe võiks puudutada Eestit, siis kindlasti on see Eesti jaoks üks ohu märk," kommenteeris põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

"Hetkel see otsetoetuste tõusu osa on ikkagi olulisem ja tähtsam. See ühtlustab meie põllumehi EL-i keskmise põllumehega, toob neid lähemale. Selles suhtes see terviku pilt läheneb sellele, mida me nii ootame," ütles Saidafarmi juhatuse esimees Juhan Särgava.

Maaeluministeerium kavatseb kaitsta läbirääkimistel seisukohta, et otsetoetusi ei või finantseerida teise samba arvelt.

Eesti jaoks võib probleemiks kujuneda ka komisjoni idee jaotada toetused ümber väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasuks.

"Me arvame, et sellised meetmed peaksid olema liikmesriikidel endal vabatahtlikult reguleeritavad, mitte neid ei peaks EL-i keskselt riikidele peale suruma," selgitas Petron.

Ta rõhutas, et komisjoni pakkumisega eelarveläbirääkimised alles algasid ning kindlasti püüab Eesti valitsus kõigis nimetatud küsimustes soodsamad tingimused välja rääkida.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: