Liège'i ründaja oli tapnud inimese ka päev varem ({{commentsTotal}})

Belgia politseinik sündmuskohal Liège'is 29. mail.
Belgia politseinik sündmuskohal Liège'is 29. mail. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Belgia siseminister Jan Jambon kinnitas kolmapäeval, et teisipäeval Liège'i kesklinnas kaks politseinikku ja ühe tsiviilisiku tapnud 31-aastane belglane Benjamin Herman oli inimese tapnud ka eelnenud päeval.

Jamboni sõnul oli ohvriks mees, kellega ründaja oli tutvunud vanglasoleku ajal. Mõrva pani Herman toime tömbi esemega lüües, vahendasid Reuters, BBC ja Yle.

Teisipäevane rünnak Liège'is algas sellega, et Herman pussitas kõigepealt selja tagant kaht naissoost politseinikku, sai kätte ühe korrakakaitsja teenistusrelva ning laskis siis mõlemad politseinikud maha. Seejärel tulistas ta surmavalt üht mööduvas autos viibinud noormeest.

Edasi põgenes kurjategija lähedal asunud koolihoonesse ning võttis seal töötanud naissoost koristaja pantvangi. Herman tapeti kohale rutanud politseinike poolt tulevahetuse käigus, kusjuures tulistamises sai haavata mitu politseinikku.

Siseminister Jambon märkis, et kooli koristajast naisterahvas tegutses kangelaslikult, sest tal õnnestus oma jutuga pantvangistajat rahustada ning sellega võis naine hoida ära teisi inimohvreid.

Naist külastasid haiglas nii Jambon, peaminister Charles Michel kui ka kuningas Philippe. Naine on haiglas eelkõige juhtunuga seotud šoki tõttu, eluohtlikke vigastusi tal ei ole.

Lisaks kiitsid võimud ka sündmuskoha lähistel asunud kohviku juhti, kellel õnnestus kohe rünnaku alguses oma kliendid kiiresti turvalisse kohta toimetada. Nimelt oli kahe teenistuspüstoliga relvastatud ründaja tulnud pärast korrakaitsjate tapmist kohvikusse lisaohvreid otsima.

Prokuratuur uurib juhtunut kui terroristlikke mõrvu

Prokuratuur kinnitas kolmapäeval, et juhtunut uuritakse kui terroristlikul motiivil sooritatud mõrvu. Hetkel soovitakse kõigepealt jõuda selgusele, kas ründaja tegutses üksi.

Prokuratuuri esindaja märkis, et ründaja tegutses vastavalt äärmusrühmituse ISIS propagandajuhistele, milles kutsutakse toetajaid üles just nimelt politseinikke noa abil ründama ja hankima enesele nii korrakaitsjate tulirelvi edasiste rünnakute sooritamiseks.

Hermani puhul on ka teada, et rünnates karjus ta islamiäärmuslaste seas levinud araabiakeelset hüüdlauset "Allahu Akbar" ehk "Jumal on suur".

Miks viibis ründaja vabaduses? Kas põhjuseks oli äärmuslus, psüühikahäire või narkojoove?

Märkimisväärne ja kohalikus meedias ka kriitikat kaasa toonud asjaolu on see, et Herman oli alles esmaspäeval vanglast kahepäevasele puhkusele lubatud.

Mees kandis karistust varguste ja narkokuritegude eest ning pidi vabanema 2020. aastal, kuid allikate kinnitusel oli märke sellest, et ta oli vanglasoleku ajal radikaliseerunud. Esimest korda sattus Herman vanglasse 2003. aastal.

Seega uurivad võimud samaaegselt nii seost äärmuslusega, Hermani psühholoogilist seisundit kui ka võimalust, et ta oli narkootiliste ainete mõju all.

Meedias aga küsitakse, miks selline mees ikkagi vanglast puhkusele lasti ning miks on võimalik, et vanglas õnnestub äärmuslastel nii lihtsalt uusi järgijaid värvata.

Vanglasüsteemi eest vastutav justiitsminister Koen Geens tunnistas prantsuskeelsele ringhäälingule RTBF antud intervjuus, et tunnistab oma vastutust seoses sündmustega Liège'is.

Siseminister Jambon omakorda tunnistas RTL-i raadiole, et 31-aastase belglasest narkodiileri puhul oli märke radikaliseerumisest ja et Hermani nimi oli käinud vägivaldseid islamiäärmuslasi käsitlevatest julgeolekuraportitest läbi nii 2016. kui ka 2017. aastal. Samas rõhutas minister, et Hermanit pidasid võimud seni nendes ringkondades marginaalseks tegelaseks.

"On märke sellest, et ta oli vanglas radikaliseerunud, kuid kas see oli ka põhjus, mis ajendas teda neid kuritegusid sooritama? Võib ka olla, et tal ei olnud enda arvates enam midagi head loota, sest ta oli juba eelmisel õhtul kellegi tapnud, tema psüühiline seisund ja asjaolu, et nagu paistab, oli ta narkootikumide mõju all," rääkis siseminister.

Belgia võimud on olnud kõrgendatud valmisolekus alates 2015. aasta Pariisi ja 2016. aasta Brüsseli terrorirünnakutest, mille eest võttis vastutuse äärmusrühmitus ISIS. 

2011. aastal leidis Liège'i linnas aset vahejuhtum, kui relvastatud mees tappis neli ja haavas rohkem kui 100 inimest enne seda, kui ta end ise maha lasi. Kuigi tookord oli ründajaks marokolasest Belgia kodanik, ei olnud põhjuseks ilmselt islamiäärmuslik terrorism, vaid ründaja isikliku elu probleemidest alguse saanud vägivallapuhang.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: