Kolesõna 2016 on „kootsing“ ({{commentsTotal}})

{{1493699940000 | amCalendar}}

ERRi arvamusrubriigi korraldatud keelevõistlusel „Kolesõna 2016“ valiti eelmise aasta kõige ebaõnnestunumaks sõnaks "kootsing". Teisele kohale tõusis „päeva lõpuks“ ning kolmandaks jäi tükk aega teisel kohal püsinud „häštäg/hashtag“.

1. kootsing (36% häältest)

Tegemist on International Coach Federationi Eesti allorganisatsiooni korraldatud sõnavõistluse võitnud sõnaga. Võistlusel otsiti vastet ingliskeelsele sõnale „coaching“. See on ICF Estonia sõnul „inspireeriv ja loominguline partnerlus, mis toetab inimese isiklikku ja/või ametialast kasvu ning toimetulekut muutustega“.

Hääletajad heitsid „kootsingule“ ette toortõlkelisust ning seda, et eesti keeles puudub tüvel „koots“ igasugune seos coachingu mõttega.

Asemele pakuti järgmisi sõnu: „mentorlus“, „juhendamine“, „treenerlus“, „sootsing“ (tuletatud ladinakeelsest sõnast „socius“) ning „lootsimine“ (sõna „lootsima“ teine tähendus on eesti keeles „juhatama, juhtima“).

2. päeva lõpuks (26%)

Sellele keelendile heideti ette toortõlkelisust ning parasiitkasutust.

Asemele pakuti lisaks praegugi kasutatavale väljendile „lõppude lõpuks“ ka „viimsekspäevaks“.

3. häštäg / hashtag (24%)

Sõna peeti täiesti ebaeestipäraseks vaimuvaeseks toortõlkeks (või teise versioonina lihtsalt võõrsõnaks).

Asemele pakuti: „märksõna“, „teemaviit“, „trellid“, „silt“ ja „trips“ (kuna sotsiaalmeedias märksõna ees kasutatav kujund meenutab trips-traps-trulli mängu).

4. taristu (9%)

2010. aasta presidendi sõnavõistluse võidusõna häirivust ei osatudki ratsionaalselt põhjendada, enamasti oli tegemist mulle-ei-meeldi laadi selgitustega. Vaid mõni hääletanu viitas tegusõnale „tarima“ ja selle teistsugusele tähendusele. (Tegelikult põlvneb „taristu“ sõnadest „tari“ (kobar, ristkülikukujuline punutis) ja „tarind“ ehk konstruktsioon).

5. reka (5%)

Selle sõna puhul peeti eestlasele võõraks just häälduspilti.

Asemele pakuti soomepärane „rekka“ või siis kodumaine „veok“.

Keelevõistluse eesmärk on leida eesti keelde sobimatud väljendid ning nende asemele paremad. Seekordsel lõpphääletusel anti kokku 4000 häält.

Kokku esitati võistlusele 72 sõna. Eelvõistlusel said rohkem kui ühe hääle (aga mitte piisavalt, et lõppvõistlusele jõuda) järgmised sõnad:

  • kvaliteetaeg;
  • väljend „laual“ (asemele pakuti „arutlusel“ ja „töös“);
  • sisend;
  • proteiin (asemele „valk“);
  • õõvastav;
  • nörritav;
  • päravaatur (asemele „tagurduskaamera“).

Vikerraadio „Keelesäutsu“ toimetaja, eesti kirjanduse uurija ja kirjandusõpetaja Priit Kruusi kolesõnade teemalist intervjuud ETV saatest "Terevisioon" on võimalik vaadata käesoleva artikliga liidetud videost.



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: