Toomas Sildam: Poliitiline Boney M.
Boney M. hullutas kümneid miljoneid inimesi, aga see oli 40 aastat tagasi. Nüüd on uued laulud ja nii võiks olla ka poliitikas, kirjutab kommentaaris ajakirjanik Toomas Sildam.
Kõigepealt kiidan kolleegi. Andres Kuusk telemajast juhtis poliitikasaadet "Foorum" üle 13 aasta. Tubli saavutus ja sügisel algavad tema uued väitlussaated. Teisipäeval oli aga eetris viimane "Foorum" ning harjumuspäraselt seisid külaliste pukkide taga parlamendierakondade esindajad. Ja kuigi selles viimases "Foorumis" võinuks poliitikud ju vanadest võtetest lahti lasta, siis harjumuspäraselt jäädi nendele truuks.
Jutt on vastandamisest. Reformierakond on seda viimasel aastakümnel kasutanud ja edukalt, sest parlamendivalimistel on nad sel ajal võitnud. Võitu püüavad nad ka märtsis 2019.
Viimases "Foorumis" rääkis mõjukas reformierakondlane Kristen Michal, kuidas ta elas üle piinlikud minutid, kui luges Eesti ja Kanada peaministrite pressikonverentsist, sest seal küsiti, millised on Jüri Ratase plaanid Keskerakonna ja Ühtse Venemaa koostööprotokolliga ning Ratas ei öelnud, et Keskerakond saadab paberi Moskvasse tagasi.
(Kuigi, ausalt öeldes, oleks ta seda muidugi võinud teha, sest tegu on vaid Edgar Savisaare aegse rudimendiga.)
Sel kohal katkestas Michali juttu saatejuht Andres Kuusk sõnadega: "Ma pean küsima, kas see ei ole natuke vana Boney M. plaat?" Boney M. oli 1976. aastal Lääne-Saksamaal kokku tulnud diskoajastu äärmiselt populaarne euro-kariibi ansambel.
"Ei ole," pareeris Kristen Michal ja jätkas murejuttu Yana Toomist, Jüri Ratasest jne.
See ei ole minu maitsele. Tahaksin siiralt, et suurim opositsioonipartei, Reformierakond, torgiks praegust valitsust ja peaministriparteid, Keskerakonda, Eestit tegelikult mõjutavate teemadega. Majandus-, maksu-, energia-, regionaalpoliitika, keskkond, riigireform, tööturg, tervishoiu kestlikkus, riigi konkurentsivõime - need on need teemad.
Reformierakonna uus esimees Kaja Kallas on lubanud valimiskampaanias hoiduda rahvustevahelisest vastandumisest. Mõistlik. Aga Reformierakonna otsustajad teavad, et nende parteid toetab 35 protsenti eestlastest ja vaid mikroskoopiline vähemus venelastest. Niisiis, vene häälte võitmine tundub olevat liiga keeruline trikk, aga eesti hääli püütakse muutumatu Kremli-retoorikaga igati kinnistada.
Midagi taolist nägime paar päeva hiljem IRL-ist Isamaaks muutunud valitsuserakonna üldkogul Viljandis. Nimelt võttis Isamaa vastu poliitilise avalduse, kus kutsus koalitsioonipartnerit Keskerakonda ütlema lahti koostööprotokollist Ühtse Venemaaga. Kindlasti meeldib see nõudmine Isamaa valijatele ning just nende hoidmine ja juurde toomine on Helir-Valdor Seederile erakonnana ellujäämise küsimus.
Kuid teisalt on ju selge, et tugeva avaliku surve all – eriti veel, kui see lähtub teisest parteist – ei hakka Keskerakond Ühtse Venemaaga sõlmitud koostööprotokolli Moskvasse tagasi saatma. Ka Keskerakonnal on valijad, keda nemad püüavad hoida ja nii nad toda koostööprotokolli nagu kuuma kartulit hüpitavad, teadmata, mida lõpuks teha. Kokkuvõtvalt aga on Isamaa poliitilise avalduse juures rohkem tunda poliitilise koerustüki maiku kui tegelikkusega kokkupuutuvat malemängu.
Samasse vakku sobitub Reformierakonna poliitikute kiiresti lõppenud avalik pahameel Tallinna vanalinnapäevadel etendunud Eesti viimast sajandit kokkuvõtva noorte näitemängu üle. Lavastuse Nõukogude okupatsiooni meenutavas lõigus lehvisid ka punalipud ja Stalin lehvitas.
Aga vaat ei tulnud avalikkus selle meelepahaga kaasa. Väga rahvuslikult meelestatud ajaloolane Jaak Valge pani diagnoosi: kui okupatsioonisümbolite igasugune kasutamine keelata, siis oleks see signaal, et me ei usalda oma kodanikke, sest kardame, et punalippu või haakristi nähes pööravad nad kommunistideks või natsideks.
Erakonnad, palun, leidke oma valimiskampaaniaks päris teemad. Isamaa esimehe Seederi üldkogu kõnes pakutud roheline tuli rahvaalgatusele ja -küsitlusele või tema soovitud parteide kokkulepe, kuidas võtta üle Euroopa Liidu regulatsioone kvalifitseeruvad kindlasti normaalsete valimisteemade alla, mille üle arutada. Nagu ka Reformierakonna juhatuse ettepanek lahutada elektrijaotusvõrk ehk Elektrilevi Eesti Energiast.
Aga Boney M. – las see jääb nostalgiadiskodele.
Toimetaja: Merili Nael