EKRE aseesimees Martin Helme ütles, et Eestis on vastuseta küsimus, kes kontrollib kontrollijaid või mõistab kohut kohtumõistjate üle. EKRE pakutav justiitsreform sisaldab mitmeid muudatusi, näiteks kohtunike ametiaja muutmine eluaegsest tähtajaliseks ja kohtunike valimine rahva poolt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See on selline koht, kus on vaja läbi vaielda. Me eelkõige näeme siin ikkagi riigikohtu puhul seda vajadust, sest riigikohus on see, kes tegelikult teeb ka põhiseaduslikku järelevalvet," selgitas Martin Helme.

Eesti advokatuuri esimees Hannes Vallikivi ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Eesti kohtusüsteem on sõltumatu ja selle kergekäeline muutmine on ohtlik.

"Natukene see üleskutse, et muudame kohtunikud valitavaks ja määrame nad ametisse viieks aastaks, meenutab Stalini konstitutsiooni 1936. aastast. Siis olid samamoodi kohtunikud valitavad ja loomulikult see ei olnud valimine, see oli poliitiline protsess," kommenteeris Vallikivi.

Ta lisas, et kohtunikele poliitilise vastutuse seadmine võtab neilt sõltumatuse, nad peaks korraldama kampaaniat ning püüdma poliitikutele meeldida.

Kohtunike, prokuröride ja uurimisasutuste üle hakkaks EKRE plaani järgi järelevalvet teostama parlamendikomisjon.

"Ja kui selgub näiteks, et kohtunikud või prokuratuur on võimu kuritarvitanud või seaduseandja mõtet rikkunud, siis saab parlamendi erikomisjon algatada parlamendi hääletuse nende ametist tagandamiseks," ütles Martin Helme.

Vallikivi sõnul rikuks aga see võimude tasakaalu ja eraldatust.

"Isegi Eesti Vabariigis enne Teist maailmasõda meie 1920. aastate põhiseadus, mis oli kõigi aegade kõige demokraatlikum, aga ka hilisemad - 1933. aasta põhiseadus ja 1938. aasta oma - ei näinud ette seda, et kohtunikke võib tagasi kutsuda kas siis poliitiline võim ehk seadusandlik võim või täitevvõim," rääkis Vallikivi.

Tema sõnul tagab kohtu sõltumatuse teistest võimuharudest see, et kohtunikke nimetab ja kutsub tagasi kohus ise või osaleb suurel määral selles protsessis.

Helme heidab kohtunikele ette poliitaktivismi ja toob näitena selle, et riigikohus lubas Eestil osaleda Kreeka päästmisel. Teine näide on tema sõnul homoagenda jõustamine. Hannes Vallikivi aga meenutab, et kooseluseaduse on vastu võtnud riigikogu ja seadus kehtib ning seda on võimalik rakendada ilma rakendusaktideta. Vallikivi hinnangul pole kohus parlamendi poolt vastu võetud seadusest mööda läinud.