Uuring: aktiivne eesti keele oskus puudub poolel muukeelsetest elanikest ({{commentsTotal}})

Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute seas on aktiivse eesti keele oskusega inimesi ligi pool – nemad saavad eesti keelest aru, räägivad ja kirjutavad. Ülejäänud poolel muukeelsetest täiskasvanutest, keda on hinnanguliselt 133 000—176 000, pole aktiivset keeleoskuse taset, näitab värske uuring.

Umbes 11 000—21 000 muukeelset Eesti elanikku ei oska üldse eesti keelt, 50 000—65 000 saab aru, aga ei räägi ning 72 000—89 000 inimest saab aru ja veidi räägib, näitas Tallinna Ülikooli ja Eesti rakendusuuringute keskuse Centar korraldatud eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute küsitlus 2018. aastal.

Uuringu andmeil õpib või plaanib eesti keelt õppida üle poole muukeelsetest elanikest, samas kui riiklikult toetatud eesti keele koolituste maht on oluliselt väiksem. Seni on puuduva keeleoskusega inimeste osakaal vähenenud keskmiselt ühe protsendipunkti võrra aastas.

"Eeldades, et senises mahus eesti keele õpet on võimalik jätkata, see on sama efektiivne kui seni ja muud protsessid toimivad ühiskonnas samamoodi nagu viimase seitsme aasta jooksul, läheb praeguse keeleoskustaseme juures vaja veel ca 50 aastat, et saavutataks kõikide inimeste aktiivne keeleoskustase," andis uuring hinnangu.

Eesti keele õppimise motivatsioon on peamiselt seotud välise surve ja praktilise vajadusega – eelkõige tähendab see muukeelsete inimeste vajadust tööturul hakkama saada. Kodakondsuse saamine motiveerib eesti keelt õppima väheseid —12 protsenti — ning see osakaal on enam kui kümne aastaga langenud üle poole jagu.

Kuna täiskasvanutele suunatud tasuta eesti keele koolitused on tugevalt seotud Euroopa struktuurivahendite rahastusega, on eesti keele õppe rahastus tsükliline. See mõjutab omakorda eesti keele koolitusi pakkuvate organisatsioonide ülesehitust ja võimekust: asutustes töötab tihti üks-kaks inimest ja keeleõpetajate meeskond on komplekteeritud võlaõiguslike lepingutega.

Koolitajad tõid uurijatele välja, et nad on suuresti sõltuvad riiklikest tellimustest ning toimivad projektipõhiste institutsioonidena. Riigi tellitavad tasuta koolitused võtavad neilt omakorda ära võimaluse erasektoris eesti keele koolitusi müüa. "Selline olukord kombinatsioonis rahastamise tsüklilisusega tähendab, et stabiilset, jätkusuutlikku ja kvaliteetset eesti keele pakkumist turul ei kujune, sest koolitajatel pole motivatsiooni koolitada õpetajaid ega arendada õppematerjale," järeldas uurimus.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: