Mirjam Nutov | Vaene, paks, kurb ja haige Kagu-Eesti ({{commentsTotal}})

Foto: erakogu

Siin Kagu-Eestis kuuleme tihti kaugemalt tulnud külaliste oodi meie imelisele loodusele ja selle puhtusele, aga ka juttu igatsusest heita ise selle rüppe. Just nagu siinsed elanikud ongi juba teinud. Ikka ütlevad õhkajad, et siin nad oleks õnnelikumad. Kui mitte rohkem, siis vähemalt sama palju kui need, kes siin juba elavad. Aga võta näpust.

Tervise Arengu Instituudi tehtud uuringutest järeldub hoopis vastupidine. Selgub, et selles maapealses paradiisis elavad Eesti kõige vaesemad, paksemad, kurvameelsemad ning haigemad inimesed.

Eriliselt paistab silma just Põlvamaa, mille kehvi näitajaid võrreldi kohalikus lehes Ida-Virumaaga. Selgub, et Põlvamaal makstakse Eesti väikseimat brutopalka kuus ning inimeste tööga hõivatus on kõige tagasihoidlikum. Ka puudega inimeste osakaal on suurim just Põlvamaal, samuti esineb selles maakonnas kõige enam tervisest tingitud piiranguid. Seda muide pea 57 protsendil elanikest, kelle vanus on 16 või enam. Kõige enam ülekaalulisi ning rasvunuid elab samuti Põlvamaal. Neid on lausa 62 protsenti mainitud vanusegrupist.

Ilmselt sellest kõigest johtuvalt on nii Põlvamaa meestel kui ka naistel kõige vähem tervena elatuid aastaid. Näitajaid on veelgi, mõned neist mõistagi ka positiivsed. Üldpilt on aga rohkem kui must ning mõistagi pole selline olukord tekkinud üleöö. Jääb vaid mõistatada, kas Põlvamaa on millegi muu poolest kuidagi eriline või on asi hoopis selles, et vallajuhid on aastaid töö tegemata jätnud.

Tõsi, siinkandis pole jutud maaelu hävitajatest senini kadunud. Nagu ka need jutud, et riik märkas äärealasid liiga hilja – kuni selleni välja, et riigis puudub igasugune regionaalpoliitika. Kuid kas päris kõiges saab siiski riiki süüdistada? Enne haldusreformi paistsid Põlvamaa omavalitsused silma sagedaste võimuvahetustega. Kohalikel "mättajumalatel", nagu neid karmimalt nimetatakse, jaguski sageli aega üksnes teki üksteise pealt enese peale sikutamisele. Omavalitsuse põhiülesannete täitmiseks aga enam mitte.

Haldusreform peaks nüüd selles küsimuses leevendust tooma. Õigupoolest selleks oligi ju meile seda haldusreformi vaja. Et tõsta omavalitsuste võimekust tegeleda neile pandud seadusest tulenevate kohustustega – tagada hariduse andmine ning aidata abivajajaid, samas pakkuda oma inimestele ka paremat elukeskkonda. Ei, mitte vaid rohelisemat elu, nagu ütleb Põlvamaa tunnuslause, vaid elukeskkonda, kus inimesed on tervemad, õnnelikumad, paremas vormis ning vaimselt korras.

Põlva vallas, mis nüüd hõlmab viite endist Põlvamaa omavalitsust, on asjad aga hoopis vastupidi. Selmet keskenduda küsimustele, kuidas oma inimesed sellest mustast ja õudust tekitavast nimekirjast kui mitte välja, siis natukenegi paremale positsioonile tõmmata, tegeletakse seal jätkuvalt võimumahhinatsioonide ja teki enda peale rebimisega. Vaevalt pool aastat toiminud koalitsioon aeti lõhki ning mehed ja naised vahetasid pooli.

Seestpoolt vaadates võib see tunduda väga olulise sammuna – nagu nad ise ütlevad – valla paremaks juhtimiseks. Väljastpoolt vaadates tekitab aga selline jätkuv kraaklemine lihtsalt masendust. Selmet hakata tegelema reaalsete murede lahendamisega, kulub kogu mahv uute abivallavanemate määramisele ning uue ja aukartust äratavalt pika ja paljulubava koalitsioonileppe väljatöötamisele.

Seda suuremat jõuetust tekitab selle võimuvõitluse algpõhjus – vallavalitsuse maja. Või kui soovite lihtsamalt, siis küsimus, kas valada raha betooni või mitte. Raha, mida oleks hädasti vaja investeerida oma inimestesse.

Tõsi, sotsiaalvaldkond pole kunagi olnud piisavalt "seksikas", et sellega täie tõsidusega tegeleda. Kuidas sa ikka ütled külla saabunud tähtsatele külalistele, et meie tegeleme siin ettevõtluskeskkonna arendamise ja raha betooni valamise asemel inimeste kaasamise ja heaolu arendamisega.

Muidugi võiks nüüd vaielda, mis peaks olema enne – kas inimesed või ettevõtlus. Ehk vastab sellele minu hiljutine vestlus Eesti ühe suurema ja olulisema sanatoorset ravi pakkuva asutuse juhiga. Ta ei taha kuulda, et maakonnas on suur tööpuudus. Tema sõnul on puudu hoopis tööjõust. Vast on asi selles, et teie palgad on kehvad, julgesin pakkuda. Ei oska arvata, kostis ta, sest asi olevat lausa nii hull, et töökuulutused seisavad nagu vanad rehad jõude seina ääres ning keegi ei tundvat isegi palganumbri vastu huvi. 

Samal ajal, kui ühed jagavad võimu, jagab aga sotsiaalministeerium omavalitsustele Euroopa sotsiaalfondi rahasid. Jagatavate toetuste üks olulisematest eesmärkidest on nõrgemate ühiskonnagruppide tööle saamise ja seal püsimise toetamine. Viimase osas ei vaja hoogu mitte ainult Põlvamaa, vaid kogu Kagu-Eestis. Tegelikult paistab ju kogu kagunurk silma erakordselt halbade rahvastikunäitajatega, lisaks on siinses piirkonnas vaesus kaks korda suurem kui Eestis keskmiselt ning selle määr tõuseb pidevalt.

Selleks, et nendest keerulistest probleemidest jagu saada või neile leevendust leida, tuleb väga sihikindlalt ja targalt tegutseda. Praegune praktikata näitab seda, et paraku pole omavalitsustel selleks jätkuvalt tahet ega ka kompetentsi. Ometi peaks just praegu olema kätte jõudnud see hetk, kui saadakse aru, et kohalik omavalitsus peab nendes küsimustes midagi ära tegema, mitte üksnes ootama, millal ja kui palju riik erinevate olukordadega toime tulekuks raha annab.

Eriti kui raha on ju alati olemas olnud, seni pole seda lihtsalt abivajajate hüvanguks piisava arukusega kasutatud. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: