Setomaa vald kaalub kõigi põllumaade mahedaks muutmist ({{commentsTotal}})

Setumaal arutleti selle üle, kas ja kuidas oleks võimalik muuta Setomaa valla põllu- ja metsamaad mahedaks. Kuigi juba praegu on Setumaal mahetootmisel oluline roll, pole suurtootjatel sellesse usku.

Setumaal on kokku ligi 8000 hektarit haritavat maad, millest tegelikult juba preagu 40 protsenti on mahekultuuride all. Setumaa visionäärid usuvad, et ka ülejäänud 60 on võimalik võtta endaga kaasa ja muuta kogu Setomaa vald mahedaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma arvan, et kõige olulisem on see, et meie inimesed otsiks oma südames vastuse, kas nad tahaks minna mahetootmise peale. Kui sellele küsimusele tuleb "jaa" vastu, siis on meil lootust selle ideega tõepoolest lõpuni minna," rääkis Setomaa Liidu eestvedaja Margus Timmo.

Alates taasiseseisvumise ajast mahekultuure kasvatanud Vello Pail on praegu mahetatra, -oa, -herne ja teiste kultuuride all ligi 250 hektarit maad. Et tema põllujupid piirnevad intensiivtootja omadega, loodab ta väga et "Mahe Setomaa" ideest saab ka päriselt asja.

"Raske on niimoodi mahedana mittemahedate vahel kasvatada. Mürgid liiguvad ju tuule ja veega igale poole," ütles Pai.

Lõuna-Antsu talu peremees Mikk Kooser "Mahe Setomaa" ideesse aga ei usu. Olgugi, et majandab 1200 hektaril maal, millest 250 ongi juba maheda all.

"Ajuvaba, minu arvates. See on sama nagu ma teeks ülehomme konverentsi, et Setomaa kõik intensiivseks. Põhimõtteliselt igaüks peaks saama teha ikka nii nagu ta tahab. Muidugi, jah, teised inimesed peavad ellu jääma ja rahul olema sellega," kommenteeris ta.

Kooser ütles, et tegelikult ei jagu ka hetkel põllumeestel piisavalt teadmisi mahepõllumajandusele üleminemiseks nii, et maade viljakus ei saaks pikas perspektiivis kannatada.

"Tavatootjal on ju täna firma, kes ostab kokku tema toote. Ta annab ka skeemi, et selles faasis pritsi sellega, tolles tollega, aga mahedalt pead sa olema rohkem mõtlev inimene. Tulge maaülikooli. Me anname nõu, milline on olukord preagu ja mis saab temaga siis, kui ta on jõudnud mahedale," rääkis maaülikooli mahekeskuse esindaja, emeriitprofessor Anne Luik.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: