Põlevkivituhka on põllumajanduses kasutatud juba üle poole sajandi. Viimatised, 2016. aasta sügisel alanud katsed on näidanud, et sellist mullaparandajat sobib kasutada ka mahepõllumajanduses. Mahetootmises on põlevkivi lendtuhk praegu registreerimise staadiumis, rääkis ERR-i uudistele Eesti Energia kütuste portfellihaldur Lauri Laanemäe.

"Koostöös maaeluministeeriumiga oleme me esitanud vastava taotluse Euroopa Liidu struktuuridesse, et põlevkivi lendtuhk oleks ka ametlikult lubatud mahepõllunduses kasutamiseks. Sellega läheb natuke aega, kuid protsess on üsna kiiresti käima saadud ja viimased katsed, mis me mahetootjatega teostasime ongi selleks mõeldud, et nad toetaksid seda taotlust ja loodetavasti taotlusele positiivse vastuse saamist," ütles Laanemäe.

Lendtuhast tehtud väetis sobib erinevatele muldadele. "Mida happelisem muld, seda rohkem ta sinna sobib. Aga väikeses koguses sobib ta väärtusliku mineraalide allikana igasugusele põllule," sõnas mahetootjate nõu- ja jõukoja juhatuse liige Margus Ess, kelle sõnul on lendtuha suurim pluss tema hästi kiire toime ja teatud tuhaliikidel absoluutselt negatiivne algmõju puudumine. "Me ei tohi unustada kõige suuremat plussi, seda varandust on meil siin Eestimaa peal kogunenud poole sajandiga ikka väga palju ja tuleb kogu aeg juurde."

Lisaks põllumajandusele kasutatakse põlevkivituhka ka näiteks teede ja majade ehituses, plastitootmises ning nafta- ja gaasipuuraukude tsementeerimisel.

Töö käib selle nimel, et kunagi saaks kasutada tuhka, mida on aastaid mägedesse ladestatud.