Runö tegi viimase reisi möödunud reedel, kui võttis Pärnust suuna Ruhnu Ringsu sadamasse. Laev sõitis ligi kolm tundi, kuid siis pöördus rikke tõttu tagasi Pärnu sadamasse.

Ruhnu vallavanem Jaan Urvet ütles, et kapten tegi ilmselt õige otsuse, sest kui oleks edasi punnitanud laeva pooliku võimsusega, siis Ruhnul oleks aluse remontimine olnud veelgi keerulisem.

Laeva operaatorfirma Kihnu Veeteed juhi Andres Laasma sõnul selgub probleemi ulatus siis, kui laevalt on peamasin tervenisti maha monteeritud ja viidud töökotta.

"Ilmselt on tegemist päris tõsise masinakahjustusega, kuid see on veel kohvipaksu pealt ennustamine," ütles Laasma ERR-ile.

Kihnu Veeteede tehniline hoolduspartner arvas, et Runö jääb liinilt eemale kaheks kuni kolmeks nädalaks. "Tundes laevandust kui nii-öelda tehnikasporti, siis kunagi ei juhtu midagi varem, vaid pigem hiljem," sõnas Laasma.

"Täna on tõsine oht, et seda laeva meil kolm nädalat liinil pole. Tõde selgub siis, kui on asi lahti võetud ja on täiesti selge, mis juhtus, millised on kahjustused ja mis tuleb asendada," lisas ta.

Kuna asenduslaevaks on Amalie, mille sõidukiirus on Runöst kaks korda väiksem, hakkab ühendus Ruhnuga käima ainult läbi Saaremaa sadama.

"Lihtsalt Pärnu suunalt on reisimine Ruhnule reisijatele selgelt talumatu. Asendusreisid hakkavad toimuma ainult Roomassaare kaudu ja niikaua, kui lõplikult saab Runö korda," selgitas Laasma.

Ka Roomassaarest Ringsusse sõit võtab 76 kilomeetri ja Amalie väikse sõidukiiruse tõttu omajagu aega - neli ja pool tundi. Näiteks Runö läbis seda liini kahe tunniga.

Laeval on kokku 40 reisijakohta, millest 10 kohta on eraldatud Ruhnu elanikele.

Foto: Eesti Meedia/Scanpix

Vallavanem: ettevõtjatele on see tragöödia

Ruhnu vallavanem Jaan Urvet ütles, et laevaühendusega on probleeme olnud igal aastal, kuid tänavu saabus siis kulminatsioon.

"Keset turismihooaega, mis on meie turismiettevõtjatele ainus teenimisaeg, läheb laev kolmeks nädalaks remonti. Ettevõtjatele on see tragöödia," tõdes ta.

Et Runö vajas tänavusel navigatsioonihooajal remonti juba esimese reisiga 1. mail, kui jäi teekonnal seisma, oli see vallavanema hinnangul märk sellest, et hooaeg tuleb keeruline.

"Ilmselt on laev sobimatu Liivi lahe eritingimustele - meri on tormine ja erilise lainega," ütles Urvet.

Ruhnu, kus elab sadakond inimest, on kool ja muud asutused, on vallajuhi hinnangul isoleeritud.

"Ta on riigi osa. Selge on see, et riik on siia palju kulutanud ja investeerinud, mis kõik on täiesti hinnatav. Aga kui ikkagi 21. sajandil sellised nüansid juhtuvad, et ei saa laevaliiklust korda, siis on see küll pehmelt öeldes pahameelt tekitav," lausus Urvet.

Runö on kompromiss

Operaatorfirma Kihnu Veeteede juhi Andres Laasma sõnul on Ruhnu saar mandrist piisavalt kaugel, et väga head laevatüüpi ei olegi keegi suutnud välja mõelda.

Riigi omandis olev Runö, mis lasti uuena vette 2012. aastal, on katamaraan, mille eelis on kiirus. Kuna reisi kestvus on pikk, siis mida vähem on sõita, seda kergem on meresõitu taluda.

"Samas jällegi katamaraani probleem on tema ilmastikutundlikkus. See ongi kompromiss ja seal ei olegi ideaalset lahendust olemas. Kui on n-ö tavaline ühekereline laev, on ta ilmastikukindlam, kuid aeglasem," selgitas Laasma.

Runöga on palju probleeme, mis on põhjustatud ka sellest, et Ruhnus asuv sadam on kitsas ja ilmastikutundlik.

"Sadamas on just suveperioodil igasugust hõljumit, mis ummistab ära masinate jahutussüsteemi jne. Raske öelda, kas laev on vale, aga laev on kompromiss," ütles Laasma.