Ruhnu vallavanem Jaan Urvet ütles ERR-ile, et Runö mootoririkke üks peamiseid põhjuseid oli ülekoormus.

Urvet selgitas, et mootorite võimsus ei ole sobilik sellele merele, lainele ja koormustele.

Urveti sõnul on suvisel tipphooajal laeval lisaks inimestele ka ehitusmaterjalid ja toidukaubad, mis laeva liigselt koormavad.

22. juunil toimunud rikke ajal oligi laevale laine vastu, pardal oli palju reisijaid ja kaupa ning see oli mootorile liiast, selgitas Urvet.

"Selle laeva manuaalis on väga selgelt kirjas, et tohib võtta viis tonni kaupa lisaks peale, aga lihtsalt see mootor ei ole arvestatud sellisele koormusele," ütles Urvet.

Vallavanem lisas, et praegu on läbirääkimisel ka idee panna Roomassaarest Ruhnu sõitma laev, mis veaks ainult kaupa, mitte inimesi, et Runö koormust vähendada.

Laeva operaator eitab ülekoormust

Riigile kuuluvat laeva käitava AS-i Kihnu Veeteede juht Andres Laasma ütles ERR-ile, et kindlasti polnud mootoririke tingitud ülekoormusest.

"Tegelik põhjus pole selgunud," ütles Laasma ning lisas, et rikke võisid põhjustada erinevate asjade kokkusattumused.

Laasma selgitas, et keegi mootorit teadlikult üle koormanud ei ole ning suvisel hooajal tulebki sõita masinate suhteliselt kõrgel režiimil.

Laasma ütles, et rikke põhjuseks peeti alguses halba mootoriõli kvaliteeti, kuid ka seda ei saa peamiseks süüdlaseks tuua.

"Mootor töötas standardrežiimil, nagu ta on teinud seda kuus aastat," kommenteeris Laasma mootori seisukorda rikke ilmnemisel.

Laasma ütles, et rikke uurimisega tegeles hooldusettevõte, kuid Kihnu Veeteedele ei ole antud rikke kindlat põhjust.

Veeteede amet, kellele laev kuulub, ei soovinud Runö mootoririket kommenteerida.