Intervjuu "Aktuaalse kaamera" stuudios:

Teekond Roomassaare sadamast Ruhnu saarele kestab neli ja pool tundi rääkimata sellest, et kõigepealt peab mandrilt tulija kuidagi Roomassaare sadamasse saama. On see normaalne olukord ja paratamatu, ainuvõimalik lahendus?

Ruhnu saar elamiseks ja külastamiseks on ekstreemne olnud kogu aeg. Et kui Eesti Vabariik oli ammu välja kuulutatud, siis ruhnlased said teada, et selline sündmus on juhtunud alles siis, kui jää oli ammu läinud, maikuus. Nii et mõnes mõttes see on väga eriline koht Eestis. Pärnust on sinna 96 kilomeetrit, Kuressaarest 70. See on mõnes mõttes paratamatu.

Nii et igal juhul kolm nädalat, võib-olla kauem, tuleb selle olukorraga leppida?

Ei. Ma arvan, et see lahendus sünnib kahe nädalaga. Praegusel hetkel on uus peamasin tellitud, see jõuab kümne päevaga Eestisse, kaks päeva võtab aega selle laevale panemine ja ma usun, et kahe nädala pärast Runö hakkab jälle sõitma.

Need kaks nädalat püsib igal juhul praegune olukord. Üks variant, vähemalt teoreetiliselt, võiks ju olla lennuühenduse taastamine?

Me kaalusime ka seda, uurisime, aga... Lennuk on küll olemas, aga selleks, et saaks kõik paberid korda, kõik asjad tehtud, siis see võtaks aega kolm nädalat, et see lennuliiklus korraldada. Nii et ennem saab laev korda, kui lennuliiklus oleks võimalik taastada ja see ei oleks mõistlik.

Kas selliseid olukordi ei peaks lahendama juba varem. Mõtlema välja paani B juba varem, mitte hakkama tegelema siis, kui probleem käes?

Eestis juhtub ka väga palju erinevaid asju. Metsad lähevad põlema... kõike ei ole võimalik ette näha ja kõike ei ole võimalik ka tagada. See on erakordselt kallis. Aga kui me näiteks võrdleme ainult eelarveliselt, kui palju kulub selle laevaliikluse jaoks - see on 530 000 eurot aastas - ja lennuliikluse jaoks, mis toimub siis esimesest novembrist kuni 30. aprillini, see on 420 000 eurot. See on kokku miljon eurot, see on kolm korda rohkem on dotatsioon kui Ruhnu valla aastaeelarve. Nii et sinna panustatakse väga palju raha, et see ühendus oleks, aga selle oluliseks parandamiseks... see nõuaks jälle märkimisväärseid lisavahendeid.

Selle laevaga Runö on ju olnud tehnilisi probleeme pidevalt, on see üldse sobiv laev sellele liinile?

Selline laev valiti - ma ei olnud küll selle protsessi juures loomulikult. Aga miks selline laev valiti on see, et see on oluliselt kiirem kui laevad, mis on võib-olla stabiilsemad jne. Ta on kiire laev, et ongi võimalik jõuda kahe ja poole tunniga näiteks, sõltuvalt loomulikult ilmastikuoludest, Ruhnule. Aga see ongi kompromisside küsimus, et kas kiirem laev, mis on vähem selline stabiilsem, või siis selline rahulik laev, millega saab sõita ka tormisema merega, aga mis jälle jõuab väga pika aja jooksul kohale.

Küsimus teile ka teisel teemal. See puudutab tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamise otsust. Olete te arendajaga juba kohtunud?

Rahandusministeeriumi esindajad on kohtunud, reedel. Ma usun, et kas siis neljapäeval või järgmise nädala alguses me kindlasti kohtume. Temaatika on läbi arutatud juba ja otsime lahendust.

TAUST

Vahetult enne jaanipäeva pidi parvlaev Runö tehnilise rikke tõttu poolel teel Ruhnu Pärnusse tagasi pöörduma ning praegu liinil ei sõida.

Laeva üks peamasin on rivist väljas ning ootab täpsemat ülevaatust ja remonti.

Laeva operaatorfirma Kihnu Veeteed hindas, et laev on parimal juhul liinil tagasi kolme nädala pärast.

Seni on asenduslaevaks Amalie. Kuna tegemist on aeglasema laevaga ning Ruhnu ja Pärnu vahel kestaks reis seitse-kaheksa tundi, toimub ühendus Ruhnuga läbi Saaremaa.

See, kui palju reisijaid asenduslaev pardale võtab ja milline saab olema sõidugraafik, selgub lähiajal.

"Esimesed reisid on Amaliega tegelikult juba toimunud ja me oleme hädapärasemad reisijad juba viinud saarele, eile ja täna on esimene reis juba toimunud Roomassaarde. Selge on see, et me oleme sunnitud täna tühistama kindlasti kõik reisiparvlaev Runö reisid esialgu vähemalt üheks nädalaks. Hetkel on väga palju lahtisi otsi, millele vastuseid meil ei ole hetkel," selgitas AS Kihnu Veeteed juhataja Andres Laasma.