Samal praamil viibiv Ruhnu saare turismitalu pidaja Kaarel Lauk ütles ERR-ile, et praamiliikluse seisaku tõttu on ettevõtjad kolmandiku hooajast sissetulekuta.

"Need, kes ettevõtlusega tegelevad, on töötud," kommenteeris Lauk olukorda.

Lauki sõnul tuleks rikkis parvlaev Runö vähemalt sügisel saata ümberehitusse, sest selle jahutusüsteem on vigane ja ei sobi Ruhnu tingimustega.

Lisaks ütles Lauk, et tormipäevad on vääramatud ning käivad saarelise elu juurde, kuid see, et mandriga ühendust ei ole, on riigi hoolimatus ja hooletus.

"Eeldame, et meile midagi kompenseeritakse," avaldas Lauk lootust, kuid lisas, et ei tea, kas riigil on selliseid mehhanisme.

Ruhnu Rahu festivali peakorraldaja Martin Aadamsoo ütles ERR-ile, et festival toimub plaanipäraselt 17.-18. augustil ning eeldusel, et Runö naaseb juuli keskel liinile, ei toimu festivalikavas muudatusi. Aadamsoo lisas, et festivalipiletid müüdi juba kevadel välja.

Ruhnu vallavanem Jaan Urvet ütles ERR-ile, et saarel on vaikus, inimesed ei liigu ja kohalikudki istuvad kodus.

"Täna me veel ei oska öelda, millal Runö üldse uue mootoriga liinile tuleb," ütles Urvet ning arvas, et nädala on parvlaev kindlalt veel liinilt maas.

Urveti sõnul kirjutavad ettevõtjad oma kahjud üles ja löövad need siis kokku, kui laev liinile naaseb.

"Tulu saamise aeg ongi ju ainult mõned suvekuud," kommenteeris vallavanem ettevõtjate seisundit ning uskus, et ettevõtjate aasta eelarvet on praegusest olukorrast tingitud kahjud tugevasti mõjutanud.

Parvlaev Runö, mis ühendas Ruhnu saart mandriga läks rikki enne jaanipäeva ja pole liinile naasnud. Parvlaev Amalie, mis viib läbi asendusreise, ühendab Ruhnut Saaremaaga.