Sõduri baaskursus läbib uuenduskuuri ({{commentsTotal}})

Õppusel
Õppusel Autor/allikas: Ivika Lehtsalu

1. ja 2. jalaväebrigaad koolitavad tänavuse juulikutse sõdureid uue programmi järgi, millega ajateenijate algteadmiste omandamine muutub lühemaks, intensiivsemaks ning loogilisemaks.

Sel nädalal osales pea 50 tegevväelast ning jaanuarikutse ajateenijat kõikidest 1. jalaväebrigaadi allüksustest Kalevi jalaväepataljoni korraldatud kahepäevasel instruktorite koolitusel, et uue programmi järgi ajateenijatele antav baasväljaõppe oleks brigaadi erinevates allüksustes võimalikult ühtne.

Kalevi jalaväepataljoni väljaõppejaoskonna ohvitseri leitnant Rene Kogeri sõnul on uue programmi ülesehituse märksõnaks loogilisus – väljaõppes liigutakse lihtsamalt keerulisemale, kergemalt raskemale, üksikoskuste omandamiselt tegevusteni meeskonna koosseisus.

"Me oleme välja võtnud need teemad, mida üksikvõitleja tasemel vaja ei lähe, nagu näiteks, meeskonnarelvad, A-kategooria lõhkamine, jao toimimise põhimõtted ning pannud rõhku sõduri universaalsetele oskustele, mida läheb vaja kõikide erialade juures," ütles Koger ja lisas, et uus õppekava viis miinimumi ka klassitundide arvu.

Uue programmi järgi kestab üksikvõitleja põhioskuste omandamine seitse nädalat, mille vältel õpivad sõdurid tundma teenistusrelva, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel ning omandavad esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest.

Kursus lõppeb teoreetilisest ja praktilisest osast koosneva sõdurieksamiga, mille edukalt läbinutele antakse rinnamärk. Kursuse järel asub ajateenija omandama sõjaväelist eriala või koolitatakse temast nooremallohvitseride kursusel allüksuse juht.

Ajateenijaid võetakse teenistusse kolmel korral aastas. Juulis ja jaanuaris teenistusse saabunud teenivad kokku 11 kuud ning oktoobris teenistust alustanud kaheksa kuud.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: