Élysée palee selgitas, et otsus Alexandre Benalla vallandada tehti pärast seda, kui juhtumi kohta oli laekunud "uusi asjaolusid", vahendasid AFP ja Reuters.

Allikate kinnitusel on politsei mehe juba maikuise juhtumi asjus üle kuulanud.

Macroni tabas neljapäeval terav kriitika seoses sellega, et avalikkuse ette jõudis video, kus on näha, kuidas presidendi üks abilistest lööb 1. mail üht meeleavaldajat. Kriitikute sõnul tugevdab selline vahejuhtum väiteid, et riigijuhil pole Prantsusmaa tavainimestega piisavat kontakti.

Ametiühingud korraldavad Prantsusmaal iga aastal 1. mail protestidemonstratsioone ning tihti, õigemini isegi traditsiooniliselt, toimuvad seal ka kokkupõrked märulipolitseinikega. Vägivallas ei osale küll kõik meeleavaldajad, kuid samas on ka rühmi, kes on teadlikult kokkupõrgetega arvestanud.

Käesoleva aasta 1. mail Pariisis toimunud töörahvapüha meeleavalduse ajal tehtud videos, mille avaldas ajaleht Le Monde, on näha, kuidas politseikiivri ja nimesildiga mees tirib üht inimest ning lööb teda. Juhtunu asjaolud ja see, millest kokkupõrge alguse sai, on hetkel veel ebaselged.

???????????????? ALERTA VIOLENCES POLICIÈRES

DES POLICIERS TABASSENT ET GAZENT TOUT LE MONDE PLACE CONTREESCARPE !!
FAITES TOURNER IL FAUT QUE TOUT LE MONDE VOIT !!#ViolencesPolicieres #1erMai pic.twitter.com/Dabr6HHwyJ

— Taha Bouhafs???? (@T_Bouhafs) May 1, 2018

Hiljem selgus, et mees oli Prantsusmaa presidendi kantselei töötaja Alexandre Benalla.

Presidendi kantselei pressiesindaja Bruno Roger-Petit selgitas, et Benallale oli antud vabal päeval luba viibida demonstratsioonil vaatlejana.

Samas on mõnevõrra ebaselge, millistel asjaoludel ta ikkagi meeleavaldusel viibis, sest osadel fotodel on näha, et lisaks kiivrile kannab ta ka politseiniku käepaela. Samuti on videos näha, et kohal viibivad märulipolitseinikud ei pea mehe osalemist kuidagi imelikuks, vaid käsitlevad teda pigem oma kolleegina.

"Ilmselgelt ületas ta seda piiri... Temaga suhtles koheselt presidendi kantselei personaliülem ja andis talle 15-päevase töökeelu. See oli karistus vastuvõetamatu käitumise eest," ütles Roger-Petit.

Pariisi prokuratuur, mis sai juhtumist teada alles neljapäeval, alustas koheselt eeluurimisega, mille raames kahtlustatakse Benallat vägivallas, politseiniku ametiõiguste omavolilises kasutamises ning ametivõimude sümboolika väärkasutamises.

Opositsiooniparteid mõistsid presidendikantselei käitumise hukka, öeldes, et määratud karistus oli liialt leebe ning juhtumist oleks pidanud koheselt ametivõimudele teada andma.

"See video on šokeeriv. Me tunneme täna, et Macroni saatjaskond asub seadusest kõrgemal," ütles vabariiklaste esimees Laurent Wauquiez.

"Kui me nõustume sellega, et igaüks võib olla politseinik reaalsete politseiametnike kõrval, poleks meil enam seadusi. See mees on prints (Macroni) silmad ja kõrvad, " ütles vasakpoolsete juht Jean-Luc Melenchon.

Pärast 15-päevast töökeeldu võeti Benalla tagasi presidendi lähimasse saatjaskonda ning teda on olnud näha paljudel Macronist tehtud fotodel.

Muuhulgas aitas Benalla korraldada Prantsusmaa jalgpallimeeskonna auks peetud pidustusi ning viibis ka ise nendel.

Presidendikampaania ajal oli Benalla kandidaat Macroni turvameeskonna juht. Samas on Macroni erakond soovitanud mehe praegust rolli mitte üle tähtsustada, sest hetkel olevat ta siiski vaid presidendikantselei tavatöötaja.

Benalla töötas varem aastaid ühes turvafirmas ning on olnud ka varem Prantsuse poliitikute turvameheks, sealhulgas on ta omal ajal saatnud nii sotsialist Martine Aubry'd kui ka Macroni eelkäijat François Hollande'i.

2012. aastal asus ta tööle tööstusminister Arnaud Montebourg'i autojuhina.

Montebourg ütles Le Monde'ile, et Benalla vallandati omal ajal pärast seda, kui ta oli ministri juuresolekul autoga avarii teinud ja üritas sündmuskohalt minema sõita.