Meedia: Vene oligarh ostis teenuseid Macroni partei turvaülema firmalt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Vincent Crase.
Vincent Crase. Autor/allikas: Imago/Scanpix

Prantsuse meedia teatel kandis Kremliga seostatud Vene oligarh käesoleval aastal ligi 300 000 eurot Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni erakonna turvaülemale.

Usbekistani juurtega Vene tööstusmagnaat Iskander Mahmudov tegi käesoleva aasta juulis 294 000 euro suuruse ülekande ettevõttele Mars Conseil, mille omanikuks on julgeolekuekspert omanik Vincent Crase, kes oli juulini erakonna La République En Marche turvaülemaks, kirjutas väljaanne Mediapart. Teemat vahendasid ka paljud ajalehed, sealhulgas Le Monde ja Le Figaro.

Crase vallandati hiljem samal kuula turvaülema kohalt pärast seda, kui tema palkajaks olnud Alexandre Benalla vallandati presidendi kantseleist.

Valimiskampaania ajal Macroni ihukaitsjaks olnud Benalla karjäärile presidendi kantseleis sai saatuslikuks avalikkuse ette jõudnud videoklipp, kus oli näha, kuidas ta Pariisis meeleavaldajate vastu jõudu kasutab. Skandaalseks osutus eelkõige asjaolu, et ametlikult oli Benallal vaba päev, kuid videol kannab ta abipolitseinikule viitavat sümboolikat ning tegutseb koos märulipolitseiga. Nii Benalla kui ka Crase, kes samuti vahejuhtumi ajal kaamerate ette jäi, on praegu uurimise all seoses kolme intsidendiga, mis leidsid aset maipühade aegsete meeleavalduste ajal.

175 000 eurot üle kantud rahast liikus edasi turvafirmale Velours Sécurité, kus omal ajal töötas ka Benalla. Benalla rõhutas kommentaariks, et tal ei ole midagi pistmist Mahmudovi ja Crase'i firma vahelise lepinguga. Velours Sécurité olevat tegelenud vaid Mars Conseil' poolt pakutud alltöövõtuga.

Crase'i firmale tehtud ülekande kohta on teada, et Prantsusmaal rohkelt vara omav Mahmudov tasus sellega turvateenuste eest. Miski ei viita hetkel sellele, et Mahmudov oleks ülekannet tehes kuidagi seadust rikkunud.

Küll aga tekitab Vene oligarhi ülekanne Prantsuse presidendi partei nüüdseks juba endisele turvaülemale rohkelt küsimusi ajal, mil Prantsusmaa ja ka Macron ise on süüdistanud Venemaad korduvalt Prantsusmaa ja lääneriikide siseasjadesse sekkumises.

Muuhulgas on räägitud sellest, kuidas Venemaa olevat üritanud kallutada 2017. aasta presidendivalimisi oma lemmiku Marine Le Peni kasuks ning sellel eesmärgil tehti ka küberrünnak Macroni kampaaniameeskonna vastu. Vastasseis läks mingil perioodil nii ägedaks, et Macron ei lubanud Kremli kanali RT esindajad enam oma pressiüritustele.

Hiljuti on aga üha rohkem räägitud sellest, kuidas Venemaa üritavat nn kollaste vestide protestilaine raames ässitustööd teha ja desinformatsiooni levitada, ning seda küsimust uurivad nüüd ametlikult ka Prantsuse eriteenistused.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: