Üha enam koeri satub sinivetikamürgistuse tõttu arsti juurde ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused sinivetikatega vett võivad tekitada eluohtliku mürgistuse. Selliste mürgistuste arv on kasvanud ja mitu juhtumit on lõppenud surmaga.

Terviseamet teatas reedel, et Pirita, Harku järve ja Kakumäe randades heisatakse sinivetikate tõttu kollane lipp, mis tähendab, et vettemineku tagajärgede eest vastutab supleja ise, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Gerda on üks koertest, kes on tänavu sinivetikate tõttu mürgistuse saanud. Koeral vedas, sest omanik jõudis temaga kiirelt arsti juurde. Loidus ja oksendamine algasid juba tund pärast suplusega jalutuskäiku ning arstile jõudes oli koer täiesti apaatne. Õigeaegne hemodialüüs päästis koera elu ja reedene vereproov kinnitas, et Gerdaga on kõik korras.

Irina Ostrovskaja üheksa-aastase labradoriga nii hästi ei läinud ja tema koer suri.

"Hommikul kell 9 läksime loomaarstile ja kell 14 teda enam polnud, teda ei õnnestunud päästa. Ma tahan inimesi hoiatada, eriti koeraomanikke ja väikeste laste vanemaid, et meie kanname nende eest vastutust, kus me nendega käime. Minu arvates see oli meie viga, et me ei kuulanud sinivetikahoiatusi, et neid tänavu nii palju on ja võib-olla on seda infot vaja veel rohkem," rääkis Ostrovskaja.

Loomaarst Heli Säre kinnitas, et tänavune aasta on erakordne, sest kui tavaliselt on suvel üksikuid sinivetikamürgistusega koeri, siis nüüd on selliseid patsiente juba palju.

"See on kindlasti probleem. Ei lubaks oma koeral minna merevee lähedalegi, sest ei ole võimalik garanteerida, et nad ei joo seda. Kõige tõsisem juhtum oli selline, kus koer hommikul natuke mere ääres vett jõi ja poole tunni pärast oli šokiseisundis, tuli kliinikusse, vereanalüüsides olid tõusnud tugevasti maksanäitajad, tekkis maksapuudulikkus, aga tänu hemodialüüsile ja vastavale ravile sai loom päästetud," rääkis Säre.

Hemodialüüsi protseduur on kulukas - see maksab 600-1500 eurot -, nii et odavam on oma lemmikud veekogudest eemal hoida ja kasutada nende jahutamiseks alternatiivseid viise.

Terviseamet kinnitas, et erinevalt Poolast ei ole Eesti supluskohtades täheldatud nii intensiivset sinivetikate vohamist, et kehtestada punase lipu režiimi või keelata ujumist.

Veeproove võetakse ametlikes randades vähemalt korra kuus.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: