Sinivetikate kogus randades on viimase kümnendi suurim
Eesti randades on sinivetikad ning kuni ilm püsib kuum ja tuul puhub mere poolt, on oht nendega kokku puutuda. Sinivetikate eest tasub hoiduda eriti lastel, lemmikloomadel ja neil, kel allergia.
Elus sinivetikas on tõepoolest sinakas. "Kui rannas on sinakasrohelised triibud või laigud, mikroskoopiliste vetikate kogumid - see on kindlasti sinivetikas. Eriti praegusel ajal," selgitas merebioloog Andres Jaanus "Aktuaalsele kaamerale".
Sinivetikas suplejat ei tapa, kuid tekitab probleeme allergikutele. Supeldes võib vett ka kurku minna, siis tasub vesi välja sülitada.
Lemmikloomad kannatavad sinivetikate tõttu rohkem kui inimesed - nemad lakuvad kasuka veest välja tulles üle.
"On selliseid vetikaid, mis võivad terviserikkeid põhjustada. Mõjuda lausa siseorganitele või närvisüsteemile. Siis peab väga suurte kogustega olema tegemist või immuunsüsteem olema nõrgem," rääkis Jaanus.
Tavaliselt on suuremad vetikakogumid avamerel. Sellist sinivetikapidu nagu praegu, pole viimasel kümnendil ette tulnud. Kui tuul puhub mere poolt, tuleb vetikas randa, ja kui vesi soe, tormab inimene samuti randa. Kuni kuumus järele ei anna, peavad suplejad ja vetikas koos eksisteerima.
"Vähemalt nädal või lagunev vetikas püsib vees isegi kauem, nii et isegi paar nädalat võib selline oht üleval olla, kui nüüd ei juhtu midagi, et tuulesuunad pöörduvad," ütles Jaanus.
Sinivetikad elavad ka järvedes, Harku järves näiteks pole sinivetikatest ühelgi suvel pääsu. Seal võib neid olla kordades rohkem kui meres.
Toimetaja: Merili Nael