Guardiani andmetel ähvardaksid sellised meetmed ligikaudu 7000 Suurbritannias tegutsevat Euroopa investeerimisfondi.

Seni lootis Suurbritannia triljonite eurode väärtuses varaliste lepingute ja finantstehingute kaitsmiseks rakendada nö vastastikuse tunnustamise ("mutual recognition") strateegiat, mille järgi Suurbritannia ja Euroopa Liit aktsepteeriksid teineteise reegleid ning looksid seeläbi kahepoolse ligipääsu turule.

Hetkel proovib Suurbritannia aga eesotsas peaministri Theresa May´ga hakata kaubandussidemeid looma samaväärsuse ("equivalence") printsiibist lähtudes, mis tähendaks, et Euroopa Liit näeb Suurbritannias sätestatud korda võrdväärselt jõulisena enda omaga.

Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier nõustus eelmisel nädalal Brexiti-ministri Dominic Raabi arvamusega, et tulevikus peaksid mõlemad pooled ühisturu toimimist reguleerima üksteisest sõltumatult. Küll aga jäi Barnieri sõnul õhku rippuma küsimus, kuidas selline suhe täpselt töötaks.

Euroopa Liidu "samaväärsuse kord", mille alusel saaksid Suurbritannia teenusefirmad õiguse pakkuda fintantsteenuseid Euroopa majandusruumis ka Brexiti-järgselt, ei kata aga Briti valitsuse hinnangul piisavalt majandussektoreid ega paku vajalikku kindlust Ühendkuningriigi pankadele ja fondijuhtidele. Kriitikute sõnul tekitas Suurbritannia nüüd oma ultimaatumiga olukorra, kus ettevõtted võivad järsku kaotada ligipääsu Euroopa turule.

Suurbritannia ühe juhtiva panga Barclays´i esimees ütles Reutersile, et valitsus peaks nüüd kiirelt hakkama pidama läbirääkimisi nn samaväärsuse korra laiendamiseks.

Politico kirjutab omakorda seda, et uute prognooside kohaselt kaotab Londoni finantssektor Brexitiga seoses umbes 5000 töökohta, mis on vähem kui esialgu eeldati.