1939. aasta 3. augusti Päevalehes ilmus lühiuudis erakordsest sündmusest: "Saaremaal Pärsamaa vallas Soosaare külas leidis Kivi talu peremees oma põllult kuuetahulise rukkipea, mis sisaldas 90 tera. Haruldane rukis kasvas hästi väetatud ja haritud põllul, mis on parimaid kogu ümbruses."

Kuuetahuline 90 teraga rukkipea oli väikest sorti ime, aga see ime ei sündinud niisama, vaid – nagu uudis rõhutas – pärines hästi haritud põllult. Loodetavasti andis see pisike teade lugejatele veidi helgust maailmas, mis 1939. aastal vaikselt, kuid vääramatult põrgu poole kulges.

Igapäevaelus on väikeste, aga kõnekate imede äratundmine keeruline, kuid kui süveneda, näeme endi ümber palju imetabast ja võluvalt irratsionaalset, mis samuti muudab elu helgemaks ning süstib meisse sedavõrd vajalikku lootust, et kõik läheb lõpuks hästi.

Kui umbes kaheksakümne aasta eest tõi masendavasse argipäeva maagiat 90 teraga rukkipea, siis tänapäevane 90 teraga rukkipea on Tallinna Linnatranspordi ASi juhatuse esimehe Deniss Boroditši palk 6500 eurot bruto.

Boroditš ütles ametisse astudes, et tema "esimene ülesanne on usalduse taastamine, mis on skandaalides kahjustada saanud ja kipub häid uudiseid varjutama". Juba praegu võib öelda, et usaldus on taastatud ja skandaalid unustanud, sest miski ei varjuta head uudist pealinna ühistranspordi tippjuhi heast palgast. Selmet lasta eestlaslikul kadedusel endast võitu saada, võtkem seda kui imet, mis see ka on.

Sellesuvine suurim ime on muidugi ilm, mis on püsinud pikalt isegi liiga ilusana. Päikeseliste ja kuumade suvekuude kasust ja kahjust on palju räägitud ning samuti on märgitud, kuivõrd erakordne see kõik on. Erakordseks, järjekordseks imeks, ei muutnud suve aga mitte niivõrd suviste ilmadega suvi ise, vaid tõik, et keegi ei osanud oodata, et nõnda läheb.

Isegi armastatud ja tunnustatud metsa- ning ilmavanamehed lubasid vihmast juulikuud ning me peame neile tänulikud olema, mitte osatama, et nad mööda panid. Muidugi panid nad mööda, sest isehakanud, kuid ometi populaarsetel ilmaennustajatel pole ju pagasis mitte midagi muud peale ladusa jutu ning viiekümneprotsendilise võimaluse täpselt ennustada. Samal ajal muutsid just ekslikuks osutunud ilmaennustused kuuma juulikuu ootamatuks ja eriliseks.

Eestlased olla pragmaatiline maarahvas, kes imedesse ei usu. Muidugi tõestab vastupidist tõik, et tuhanded inimesed vaatavad Tallinna Televisioonist Hannes Võrno saadet ning hakkavad seejärel kloordioksiidi ehk MMSi jooma, et igavesti terved olla ja joodavad sama kraami samal põhjusel sisse nii lastele kui ka koduloomadele. Kui nõnda käituks üks inimene, oleks tegu psüühilise häirega ja ta paigutataks kiirelt kinnisesse raviasutusse, sest ta on ohuks endale ja teistele, kuid kui nõnda käituvad tuhanded inimesed, siis on tegu trendika käitumismustriga.

Imedesse uskumises ei ole midagi halba, aga kahjuks kiputakse uskuma uskumatuid imesid, nägemata tihti imesid, mis on usutavad ja päriselt olemas. Minu jaoks oli väike ime paari päeva eest see, et Pärnu jõe kaldal sisuliselt võsa vahel valmistas päris itaallane päris itaalia moodi pitsat ja müüs seda täiesti mõistliku hinna eest. Päike paistis, vesi sillerdas, istusime murul, sõime pitsat, jõime külma veini ja imeline oli olla.

Sedastan: Eesti Vabariik oleks parem, kui eestlased usuksid rohkem tavalisi, käegakatsutavaid imesid ja vähem igasugust jama. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.